Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/139

Allikas: Vikitekstid
See lehekülg on heaks kiidetud.

ahvatleda, kuid säärane mingi eseme ümbritsemine ei tähendanud alati kaitset, vaid ühtlasi eseme pühadust ja puutumatust. Veel meie ajal nähakse mõnikord lihtsalt traadiga, aga ka nööriga, köiega ümbritsetud alasid märgiks, et on keelatud üle selle traadi või köie astuda. Vanemal ajal tarvitati rohkem niisugust sümbolset piiramist, iseäranis kohtadel, kuhu igaüks ei pidanud pääsma. Liebrecht väidab, niisugune piiramine tähendavat ka sümbolset vangistust (Zur Volkskunde, lk. 305).

Mitte ainult aed ei pidanud takistust tegema keelatud alale pääsmiseks, vaid ka nöör, köis, isegi lõng. Lõngast arvati punasel iseäranis maagiline jõud olevat takistust teha keelatud alale kippujale. Niipalju kui teatakse, katsutud katku puhul punase lõnga varal üht või teist kohta kurja vaenlase eest varjata. Paraku ei kantud igal pool küllalt hoolt, et punane lõng jääks puutumata, üles tõstmata, katkestamata. Niipea kui silmapilgukski punast lõnga üles tõsteti, et alt läbi pääseda, ehk lõng kogemata katki tehti, kadus punase lõnga maagiline vägi, katk pääsis talle keelatud alale ja murdis seal maha, keda tahtis. Katk varitses päevade kaupa niisuguse punase lõngaga piiratud ala taga, kuni viimaks varjulolijad ettevaatuse unustasid ja selle tagajärjel katkule saagiks said.

Tuntakse ometi juhtumusi, mil punase lõnga taga varjul olijad silmapilgukski ettevaatust ei unustanud ja sedaviisi katku küüsist pääsid. Säärane koht on Suure-Jaani Olustvere Õnniste küla. Külaelanikud tõmmanud naabruses katku puhkemise puhul punase lõnga küla ja küla juures leiduva hiie ümber. Küll katsunud katk pääseda punasest lõngast mööda keelatud alale, küll meelitanud inimesi punase lõnga takka väljapoole tulema, küll moondanud mitmeti kuju, aga küla elanikud tunnud vaenlase kavalust; nad hoolitsenud lõpuni selle eest, et vaenlane sisse ei pääsnud. Nii jäänudki nad katkust puutumata. Ümberkaudsed elanikud hakanud neid õndsaks pidama ja küla ennast hüüdma Õnniste külaks, millist nime kannab küla tänapäevani (Eesti kohalikud muistejutud, lk. 69—70).

Kuna katku ja muude nähtavate vaenlaste eest punane lõng varjab, aitab vaimude kallaletungimise puhul kallaletungitava ringiga piiramine, mõnikord enese piiramine kolmekordse ringiga.

Nimelt tarvitatakse seda abinõu kallalekippumise puhul kurivaimu poolt, isegi kirikus altari ees. Mõnikord võetakse veel rist appi. Säärane piiramine kas söega või kriidiga tõmmatud kriipsude varal kaitseb niisama kui teisal punane lõng, olgu siis, et ringisolija tõstab käe või jala üle ringi, millisel puhul


139