Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/14

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


Vanaisa ei ole ometi sellega rahul, et vägimees taevas aega viidab ilma tööta. Ta kutsub taevalised targad salakambrisse kokku, kus need paar ööd-päeva puhkamata peavad nõu, kuidas Kalevipoega taevas tööle panna. Kõigest nõupidamisest hoolimata ei leia nad ta jaoks taevas mingisugust tööd. Sellepärast otsustavad nad ta põrgu värava vahiks panna. Ja nüüd visatakse Kalevipoeg taevast välja. „Taevasse tõusnud tuikene“, Kalevipoja vaim, sunnitakse taevast lahkuma ja jalgadeta külma kehasse tagasi rändama, tõstetakse siis valge hobuse selga ja saadetakse põrgu väravasse (Kalevipoeg, XX, 931—1011). Hämaraks jääb, mida taevas valmistatud Kalevipoja uue kehaga tehakse, millest vaim sunnitakse lahkuma. Kreutzwald selle küsimuse peale vastust ei katsu anda. Ülepea saadab rahvasuu Kalevipoja taevaskäimise asemel põrgu väravasse, nagu Kreutzwaldki hiljemini seda teeb.

Uuemal ajal asetab rahvasuu Kalevipoja ometi taevasse. Mineva aastasaja teisel kümnel tekib Eestis taevaskäimise liikumine. Somnambulismi mõjul väitsid mitmed isikud endid olevat taevas käinud, seal peale Rõugutaja ka Kalevipoega näinud, kes neile mõnesuguseid käskusid annud (Kreutzwald-Boecler, Der Esten abergl. Gebr., lk. 103).

Mõnestki vanast rahvast teatakse, et nad taevast austanud ja kummardanud; vanade eestlaste kohta ei tea me selles suhtes midagi kindlat. Samojeedide endisest taeva austamisest annab see asjaolu tunnistust, et neil Jumala ja taeva mõiste jaoks ainult üks mõiste, üks sõna = num leidub. Castren näeb selles ühises sõnas tunnistust, et taevast jumalikuks olevuseks peetud (Finnische Mythologie, lk. 15). Tšeremissidel tähendab jumé ja sürjanlastel jen niisama taevast ja jumalat (Holmberg, Die Religion der Tscheremissen, lk. 63). Mõne samojeedi suguharu seas tähendab sama sõna veel müristamistki.

Päike.

Kuigi päike maailma valgustaja ja elustaja, teeb rahvaluule päikesega ometi palju vähem tegemist kui ta seltsilise kuuga. Tihti vahetab rahvasuu päikese päevaga ära, s. o. tarvitab päikese asemel sõna päev. Päikest nimetatakse „taeva silmaks“, aga ka „Jumala silmaks“. Kas „Jumal“ ristiusu Jumalat tähendab või Vanataati, ei selgu alati rahvateadetest; pea näikse Jumalaga kristluse Jumalat mõeldavat, pea aga Vanataati.


14