Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/142

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


nis, vaid ka mujal, sest näiteks teame Neerostki, et ta laskis inimesi risti lüüa. Endised ebausu-kombed on Eestis sagedasti läbi põimitud kristluse tunnusega. Olgu kuidas on, ikka peab rist kurivaimu eemale hoidma. Juba vastsündinud lapsele tehakse rist kätki peale kaitseks lapse vahetamise vastu vanapagana poolt (vrdl.: Der Esten ab. Gebr., lk. 61). Viljasalves tehakse vilja peale rist kaitseks tulihänna vastu. Toiduainete anumate põhi varustatakse ristiga, et vanapagan jätku ära ei viiks (Wiedemann, Aus. d. inn. u. äuss. Leben, lk. 490). Leivalabidale tõmmatakse samal otstarbel käega rist peale, enne leibade ahjupanemist, niisama küpsenud poolekslõigatud leivale.

Karjalaske-päeval tehakse veistele ristid käega peale, Kreutzwaldi teate järele tõrva kastetud pulgaga (Der Esten, lk. 116). Teisal moodustatakse vikati varal rist värava kohale, kust kaudu karja välja aetakse, ja riputatakse sellesse risti soola karja kaitseks. Jääb hobune teel seisma ega taha mingil kombel edasi minna, seisab teel mingisugune kurivaim ees. Tehakse hobuse ette rist, kaob vaim, ja hobune pääseb edasi.

Kui luupainaja oherdi-august tuppa tulnud ja ristiga varustatud punn augu peale pannakse, ei pääse luupainaja enam toast välja. Kui madu auku põgenenud, tehakse lepapulkadest rist ja pannakse augu peale, — siis tuleb madu august välja.

Kaevuraketesse raiutakse rist abinõuks vee äranõidumise vastu.

Seinapalki lüüakse kirvega rist, kui midagi meelest ununud: rist aitab unustatud asja meelde tuletada.

Küüsi lõigates tehakse küüntele rist peale kaitseks vanapagana vastu.

Satuvad peerupilpad, raod või õlekõrred risti, arvatakse see kellegi surma ennustavat.

Kipub kurivaim kellegi kallale ja põgenetakse ta eest risti küntud põllule, ei pääse ta inimese kallale. Ristikünd kaitseb ka nõiduse eest. Nõiutud põllult kitkutakse kolm vagu ristamisi, — siis kaob nõiduse mõju (E. Kirjameeste Selts 4°, 543). Külvaja teeb seemne kaitseks jalakannaga risti põldu ja ka põllu kolme nurka risti. Viimased ivad visatakse kolm korda põllule ristamisi (Rantasalo, Der Ackerbau, lk. 64).

Nõiasõnu haiguse ajal lugedes tehakse rist; Pärnumaal tõmmatakse rist haava ümber verejooksu takistuseks. Ülepea kuulub haiguse arstimisel rist nagu arstirohuks.


142