Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/164

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.

Koriammat huomenkoitot;
Toisin silloin touko kasvoi,
Toisin maa orahan otti.
(Kanteletar I, 32.)

Laulik kiidab seega muistseid aegu paremaks, päevi kaunimaks, päevaloodeid lahkemaks, koite kenamaks; isegi vili kasvanud siis teisiti ja teisiti võrsunud oraski.

Aeg üldiselt puutub enam-vähem mütoloogiasse, igatahes, eestlastel mitte nii palju kui läänepoolseil rahvail. Aja mütoloogilise külje suhtes tulevad küsimusse nädalapäevad. Näib, et vanad eestlased nädalakaupa ajaarvamist ei tunnud, vaid niisuguse ajaarvamise venelastelt laenasid, sest nimi nädal = недѣля on ju venekeelne sõna. Nädala jaoks omapärane sõna puudub soomlastelgi; nad omandasid vastava sõna viikko rootslastelt = vecka, mis põlvneb gooti vikô sõnast. J. Hurt oletab, et muistsed eestlased aega kuu veerandite järele arvanud (Eesti astronomia, lk. 19). Selle oletuse pean täiesti tõenäoseks. Võrupoolsed eestlased jagavad veel praegu aega kuu loomisest teise loomiseni 8 ossa. Sedaviisi aega arvates võisid nad väga hästi toime tulla ilma nädala nimetuseta.

Nädalapäevad seisavad läänepoolseil ja põhjapoolseil rahvail jumalate nimedega ühenduses, eestlastel ainult ühel puhul, venelastel mitte sugugi. Näib, nagu oleksid esivanemad seitsmepäevase nädala venelaste mõjul tarvitusele võtnud. 7-päevast nädalat tarvitasid semiidid, kes nagu palju muid rahvaid pidasid 7 pühaks arvuks, roomlased 8-päevast, egiptlased 10-päevast; 10-päevase nädala panid prantslasedki esimese suure mässu ajal maksma. 7-päevase nädala maksmahakkamine Eestis võis küsimusse tulla muidugi alles pärast ristiusu vastuvõtmist venelaste poolt.

Vanad roomlased nimetasid nädalapäevi oma jumalate järele, näiteks dies solis, dies lunae, dies Martis, dies Mercurii, dies Jovis, dies Veneris, dies Saturni. Esimesed kaks päeva kandsid küll päikese ja kuu nime, aga niisama hästi nende jumalusegi nime.

Roomlaste eeskujul moodustasid germaanlased oma nädalapäevade nimed. Pühapäev, Sonntag, pühendati päikesele, õigemini päikesejumalale, esmaspäev, Montag, — kuule, õig. kuujumalale, teisipäev, Dienstag, — Ziule, kesknädal — Wodanile ehk Odinile, neljapäev, Donnerstag, — Donarile, reede, Freitag, — Freiale, laupäev, Sonnabend, — vanale jumalale. Need vanad nimed on kõik enam-vähem säilinud peale kolmapäeva, mida vähemalt sakslased omagi keeles nimetavad kesk-


164