Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/203

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


tuleb vette tagasiläinud kari jaani-öösi veel veest välja kaldale rohtu sööma, aga ei lase ennast enam kinni püüda, vaid jookseb inimeste lähenemisel kohe tagasi vette. Ülepea ilmub merekari ikka siis kaldale sööma, kui inimesi pole liikumas.

Merelehmade karjast nimetatakse ühel juhtumusel mere-ema tütreks (Näkiraamat, 136). See mere-ema tütar jääb kaldal magama. Noormees naib ta ja elab temaga õnnelikult. Aga niisama vähe kui veelehmad jäädavalt maa peale jäävad, niisama vähe mere-ema tütar ehk mereneitsi. Endise kodu tagaigatsus ei anna talle viimaks enam rahu. Varemini või hiljemini pöörab ta tagasi merre, kust ta tulnud.

Vormsi rootslasedki tunnevad merelehmi, niisama ka, et nende tõust saadud Vormsi piima-andvate lehmade tõug (Russwurm, Eibofolke, 382, 5).

Liivlasedki räägivad merelehmist. Need ei tule ometi ikka omal tahtmisel merest välja, vaid neid annab mere-ema kord vaeslapsele karjasele kadunud lehmade asemele. Liivlastel on merelehmad sinised nagu merevesi (L. Kettunen, Untersuchungen über die livische Sprache, lk. 25).

Lätlased ja soomlased tunnevad neid lehmi vähem (Aarne, F. F. 33, lk. 44). Ülepea tabame nende tutvust igal pool Läänemere rannamail (Norlind, Studier i svensk folklore, 97). O. Looritsa väite järele tuleb veelehmi otsekoheseks germaani laenuks pidada (Liivi r. usund, lk. 176).

Andmetest ei selgu küllalt, kas Tondilohu kahe vasikaga lehma järvelehmaks arvata või mingisuguseks muuks vaim-lehmaks. Jaani-öösiti, näe, tuleb rahvateadete järele Helme Koorküla Tondilohust must neiu välja, neiu järele punane lehm kahe vasikaga. Neiu kutsub lehma enese järele: vissi! vissi! Valgjärve juures ära käinud, läheb neiu Tondilohku tagasi lehmaga ja kahe vasikaga. Sinna kaovad nad neljakesi.

Merelehmad tuletavad meelde germaanlaste Nerthust ja ta lehmi. Nerthus asub merelaiu hiies; sealt läheb ta vahel inimeste juurde lehmadega rändama. Kuhu ta ilmub, seal võtab õnn, rõõm ja hea käekäik aset (Wägner, Unsere Vorzeit, lk. 114).

Skandinaavia mütoloogias seisab lehm tähtsal kohal, on juba loodud maailma alguses looduse edendamiseks. Selle lehma — Audhumla — udaratest voolab neli piimajõge välja. See lehm noolib jääkampu; esimesel päeval esinevad inimese juuksed, teisel inimese pea ja kolmandal päeval tuleb kogu inimene Buri välja (Simrock, D. Mythologie, 8).

Tuuakse lehm üle vee, pandagu talle uus nimi, — muidu ta äpardub (Paistu).


203