Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/222

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


Laste silmnägu ei söönud hundid, sest et see on Jumala nägu. Rahvajutu järele on mõnd korda hundi murtud lapsi leitud: Kõik keha ära söödud, ainult silmnägu järel. Rahva teadete järele on lastel, keda hundid murdnud, juba sündides hundi hambajäljed kõri küljes näha. Niisama väidetakse hundi murtavatel loomadelgi hundi hambajäljed kõri küljes olevat.

Kord viinud hunt kolmeaastase lapse oma poegade juurde mänguseltsiliseks. Külamees läinud läbi metsa. Korraga hüüdnud hääl põõsast: „Külaonu, võta mind kaasa!“ Külamees viinud lapse koju tagasi. Laps rääkinud, et kuts talle liha toonud.

Kord näinud kütid allikale jooma tulevat kolme hunti, noormees neljakäpakil käies nende kaasas. Selle noormehe viinud hunt selle lapsepõlves oma poegade juurde mänguseltsiliseks. Laps harjunud ära huntide viisi käpakil käima. Kas see Narvas üleskirjutatud lugu tõesti Eestis sündinud, jääb küsitavaks.

„Ega hunt hunti murra!“ ütleb rahvasuu. Siiski teab ta juhtumusi, mil hundid omavahel purelema läinud nälja-ajal ja kui üks veristatud, söönud teised ta ära.

Hundi ütleb rahvas omavat üheksa mehe mõistuse, aga ühe mehe jõu.

Kui hunt inimest enne näeb kui inimene hunti, jääb inimese hääl kinni ega saa inimene muidu häält tagasi kui peab läbi lauda-akna huikama (Aliste).

Kui hunti kevadel esmaspäeval nähakse, juhtub nägijale sel aastal palju õnnetust; nähakse neljapäeval, juhtub head, nähakse reedel, saadakse palju pulmi, nähakse laupäeval, tuleb haigust (Paistu).

Kui hunti maja ligidal nähakse või ta seal ulub, tuleb külma.

Kui hunt teel vastu tuleb, kuulutab vastutulek halba.

Kui hundid küla ligidale tulevad, sureb sel aastal loomi (Sõrve).

Kui kellelgi külmavärin üle ihu käib, läheb hunt värinat-tundja rajast üle (Aliste).

Hunt sööb selle inimese või looma, keda tõlvaga lüüakse (Põlva).

Hunt sööb selle, kes kivi või mätta otsa asjale läheb (Aliste).

Kes võõra saksa maa pealt läheb hunti ära ajama, selle karja hulgas teeb hunt palju paha (Tapa).

Kui hunti karjavitsaga lüüakse, söövad teised hundid ta ära (Roosa).


222