Kui kõrrepõld ämblikuvõrke täis, on hea kalasaak. Hommikune ämblikuvõrgu nägemine tähendab halba: sel päeval ollakse kõige töö ja tegemisega nagu võrgus kinni (Rõuge).
Läheb ämblik võrku, tuleb kuri ilm; tuleb ta võrgust välja, — hea ilm (Viljandi).
Kui rukkitõu tegemise ajal palju ämblikuvõrke maa peal, kasvab hea rukis (P.-Jaagupi).
Nähakse hommikul üles tõustes ämblikku, tähendab see head; nähakse lõuna-ajal, ei ole nägijal head õnne; nähakse õhtul magama minnes, tähendab see paha (Tõstamaa).
Kui talvel ämblik lumel näha, läheb ilm külmale (Paistu).
Verejooks jääb kohe kinni, kui ämblikuvõrku haava peale pannakse (Jüri).
Sipelgas.
Taevataat loonud sipelga väikeseks, ilusaks, pikakehaliseks loomaks, kuid keelekandmise tagajärjel kaotanud sipelgas oma ilusa kuju. Taevataadile kaebama minnes, et karjased palju leivaraasukesi maha pillavad, visanud Taevataat sipelga taevast alla maa peale, nii et keha keskelt katkenud. Sellest ajast peale saanud sipelgas inetuks.
Taevaskäimisest jäänud sipelgale taevalist väge juurde, mis ennast ta tervekstegevas ehk haigustparandavas jõus avaldab.
Laialt tarvitatakse kogu maal sipelgapesa ühes sipelgatega jooksvahaiguse arstimiseks. Sipelgapesa tuuakse ühes sipelgatega, keedetakse suures pajas ja tehakse siis sipelga-vann, kus haige ennast leotab. Niisugune leotamine kaotab haiguse.
Karusipelgad koguvad enestele talveks sipelgamaarjat; seda maarjat antakse katkihõõrutult luutõbistele loomadele vees sisse: siis saavad loomad terveks (Kose).
Sipelgapesasse puristatakse suust vett, — siis kaovad vistrikud näolt (Ambla). Sülitatakse pesasse kevadel, ei päevita sülitaja suvel (Sõrve).
Sipelgapesaga hõõrutakse suud, — siis kaovad tedretähed (Tarvastu).
Enne jüripäeva pistetakse nuga sipelgapesasse ja tõmmatakse läbi huulte, — siis ei lõhke huuled suvel.
Sipelgapesasse visatakse loomatäid, — siis kaovad nad looma seljast.
Kui silmad vett jooksevad, minnakse enne jüripäeva sipelgapesa juurde, segatakse seda ja lastakse sipelgaõhku silma: see parandab silmi (Rannu).
236
