lapse sünnitanud, kellel madu keerus kaela ümber. Madu pugenud varemini ema suust sisse. Seda madu ei saadud lapse kaelast lahutada. Kui laps imenud, läinud madu niisama imema (vrdl. ka Eibofolke, 357, 8). Germaanlased lasevad mõnikord maol inimese hingena esineda. Kuna eestlastel hing kehast mõnikord liblika, kärbse jne. kujul lahkub, tuleb ta germaanlastel vahel maogi kujul suust välja ja läheb mao kujul tagasi (Mogk, Mythologie, lk. 262; Meyer, Religionsgeschichte, lk. 76).
Veel teeb rahvasuu madusid mõnikord raha-augu või ärapeidetud varanduse hoidjaiks. Keegi õnnelik satub varanduse juurde, aga ei saa seda ometi kätte, sest varanduse peal lamab kole madu, kes sisisedes pea püsti tõstab varanduse tahtja vastu. Viimane ei julge madu kartes varanduse juurde minna ja nii jääb see saamata. Iga varandust ei valva ometi madu, vaid mao asemel esineb tihti muu kole loom, kes varanduseihkaja oskab eemale peletada. Madu või muu kole loom varanduse juures on ikka varanduse haldjas, kes enesele pea ühe, pea teise kuju võtab.
Lääne-Euroopas valvab raha-auku harilikult lohemadu, meil aga madude kuningas. Varanduse soovijal kõigiti raske ülesanne täita: kuningas tappa ja ka ta alamate usside kogu (Wuttke, D. d. Volksab., 467, 468).
Madude vastu tunneb rahvas palju nõiasõnu, õigemini nõialaule. Need nõialaulud käivad esmalt mao esinemise kohta üldse. Manatakse madusid inimesest eemale, ühtlasi maole kohta määrates, kuhu ta mingu. Mõnikord hirmutatakse madu sellega, et inimene, kelle kallale madu tahaks kippuda, ütleb enese tõrvase või pigise olevat. Tõrv ja pigi aga on maole mürk.
Edasi tarvitatakse nähtud mao vastu, keda ei suudetud tappa, kinnipanemis-sõnu. Enamasti määratakse seesugusel korral maole kuskil hukkasaamis-koht. Tuntakse hulk mõnesuguseid sõnu mao hammustatud haava arstimiseks. Tähtsa tegurina mao vastu võitlemise puhul esineb mao karva loendamine, eriti niisugusel puhul, kui madu hästi ei nähtud. Siis loendatakse kõik karvad; üks neist peab tingimata kuuluma maole. Näiteks: sarapuu-karva, musta mulla karva, vasekarva, vaevakarva, kulukarva, kullakarva, kadakakarva, mäekarva, männikarva jne.
Niisama tarvitati mitmesuguseid sõnu mao väljakutsumiseks. Välja kutsuti madu tavalisesti tapmiseks. Teatakse, et mõni tark peopesasse puhumisegagi mao välja kutsunud („Eesti Kirjandus“ 1910, lk. 256—267).
243
