Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/253

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


Kui kärbsed kibedasti hammustavad, tuleb varssi vihma (Tapa).

Kui suvel palju kärbseid, saab rohkesti rukkeid (Viljandi); tuleb hea aasta (Aliste).

Kui kärbes talvel toas ellu tärkab, sureb keegi sellest majast.

Kärbeste vastu tarvitatakse järgmist abinõu:

Kui palju kärbseid kambris, pühitakse tuhkapäeval kell 12 kõik toa, aida, lauda jne. seinad puhtaks: siis kaovad kärbsed suvel (Helme).

Suurel reedel põletatakse pühkmed ära, — siis ei piina suvel kärbsed (Tallinna).


Lepatriinu.

Kreutzwald laseb „Kalevipojas“ (II, 210—312) lepatriinut umbes sama teha, mida mesilane „Kalevalas“: lepatriinu peab Kalevi tervise kohta teateid hankima. Lepatriinu lendab üle maa ja mere, läbi kolme kuningriigi ja küsib kuult Kalevi tervekssaamist. Vastust saamata lendab lepatriinu niisama kaua aega edasi, küsib tähelt teateid asjata, lendab edasi, küsib päikeselt samasuguse tagajärjega. Viimaks tabab Soome targa, kes seletab, et Kalevist enam ei saa tõusjat.

Rahvasuus ei leidu teateid lepatriinu niisuguse teekäigu kohta. Tundes lepatriinut tuleviku ettekuulutajana on Kreutzwald lepatriinu „Kalevala“ eeskujul võtnud tervekssaamisegi ennustajaks. Rahvasuu laseb lepatriinul, kes Tarvastu pool kannab kirjat-lehma nime, küll ette kuulutada sõda ja kosilast (vrdl. Kaks kuningapoega, lk. 14; Bertram, Wagien, lk. 79). Lepatriinu lastakse niisugusel puhul vabalt käe peal joosta ja öeldakse: Tere, tere, lepatriinu, näita, kust poolt sõda tuleb! Kuhu poole lepatriinu lendab, sealt tuleb sõda (S.-Jaani). Niisama tehakse, kui teada tahetakse, kust poolt peigmees tuleb. Sel puhul öeldakse:

Käolehma, lenda, lenda,
Lenda sinna lepistikku,
Karga sinna kadastikku,
Kusta mina saanen naise.

Kohe lendab lepatriinu sinnapoole, kust tulevane teinepool tuleb. Lepatriinu pannakse ka karja kadumise puhul lendama; kuhu poole ta lendab, seal on kari.


253