Teisal teretatakse ronka niisugusel puhul: Tere, tere, valge lind, sinul pesa poegi täis, meil laut lambaid täis! Siis ei vii ronk lambaõnne ära.
Riidlevad rongad inimese pea kohal, vaja neile ütelda: Head linnukesed, head linnukesed, minge siit ära, minge Muidepea mõisa, seal on üks punane päits härg, nuga sarves ja kirves kõrvas! (Viljandi.) Teisal jälle öeldakse niisugusel puhul: head, head, linnuke, sulle pesatäis poegi, mulle õuetäis kartuleid. Siis ei tule mingit õnnetust (Ambla).
Mõnel puhul sõimavad karjased karja kohale lendavat ronka, sõimamisega rongalt ähvardavat hädaohtu eemale tõrjudes:
Ronk, ronk, valge viisk,
Rändav pastlapaik,
Tuletukk, ahjuhark,
Mine üle küla karja,
Ära tule meie karja!
Harakas.
Harakas ehk kiitsharakas, ka kiitsakas, harrastab vargust, sest et ta vargast ja vargust salgavast naisterahvast Taevataadi poolt loodud. Teisend laseb haraka põlvneda nõiast. Muiste põletatud nõid ära. Kõik muu muutunud tuhaks, ainult süda mitte. Võetud kadakane vits, löödud südant. Süda lõhkenud, seest lennanud harakas välja. Nii tekkinud esimene harakas maailma. Teise teisendi järele loonud vanapagan haraka. Sakslased peavad harakat nõialinnuks ja lasevad nõidu endid harakateks moondada; nad väidavad, et ta neetud olla, sest et ta Kristuse ristilöömise ajal leinamise asemel kädistanud (Wuttke, D. deut. Volksaberglaube, 163).
Nagu palju muid, kuulub harakaski ettekuulutavate lindude hulka.
Kui harakas ukse ees kädistab, tuleb külakubjas pea kutsega. Kädistab ta kolm korda, toob külakubjas uudiseid. Ka aiateiba otsas kädistamine kuulutab niisama külakupja tulekut. Kädistamine katusel teatab külaliste tulekut; kädistamine läve ees kellegi surma või tüli majarahva keskel.
Kui harakas katusel kädistab, öeldakse: Kui head tähendad, jää sinna, kui kurja, lenda ära! Seepeale vaadatakse, kuhu harakas lendab, ja katsutakse lennu järele ette kuulutada.
Kui harakas vagusalt lendab, ei ole midagi karta.
Kus harakas põllul nokitseb, sinna kasvab hea vili.
269
