Sel ajal, kui Vanataat lindudele laulu õpetanud, uinunud öökull. Teistel lindudel laulud õpitud, öökull ilma, kuid öökullgi sooviks laulda. Ei lauluõpetajat kuskil ligidal. Öökull kuulnud hobust sorr, sorr tegevat. Selle hääle õppinud öökull ära ja nii on ta laul nüüd sorr, sorr! (Viies Rahvaraamat, 52.)
Teisendi järele õppinud öökull laulu pulmast tulnud joobnult mehelt, kes huu! huu! hõiganud. Kohe hakanud öökull niisama hüüdma.
Öökull on mõnusaks abinõuks loomade luupainaja vastu, kes teda kardab. Mahalastud öökull riputatakse ehk naelutatakse lauda värava kohta. Kui öökull lauda väraval, muutuvad hobusedki rammusaks (Paistu).
Öökull ennustab õnnetust, kui akna ligidal lendab. Kui palju öökulle, tuleb viljaikaldust (Jüri). Öökulli petmine tähendab paha. Uhutab öökull õhtul, tuleb teist ilma. Kui öökull huikab, saab pulmi, kui nutab, — matuseid (Otepää).
Hakk.
Haki tekkimist seletab rahvasuu kaht viisi. Ühe teate järele nõidunud nõid kirikuõpetaja hakiks. Et hakid kirikuõpetajast tekkinud, armastavad hakid ikka kirikute juures viibida. Rahvas võrdleb meiegi päevil kirikuõpetajaid hakkidega. Teise teate järele saanud hakk alguse kaarnast. Jeesuse ristilöömise ajal lennanud kaaren valjusti kraaksudes üle Jeesuse risti. Jeesus ütelnud seepeale, et kui kaaren Jeesuse surmapäevaks mune ära ei ole munenud, toogu ta võõraid lapsi, hakkisid, ilmale. Hiljemini munetud kaarna munadest tekivad hakid.
Hakid esinevad õnnetuse ettekuulutajaina:
Kui hakid maja ligidal käratsevad, sureb paarirahvast (Kuusalu).
Kui hakk niisuguse kiriku poole lendab, kus muidu neid linde ei pesita, kuulutab lend kellegi tähtsama isiku surma ette; Saaremaal öeldakse: üldse surma.
Kui hakk vaikselt üle maja lendab, tähendab lend haigeksjäämist.
Kui hakk nurme kohal käratseb, ikaldab vili, (Põlva).
Vihmkass.
Vihmkass, vihmkull, peoleo esineb vihma ettekuulutajana. Kui Taevataat loomi ja linde saatis jõge kaevama,
272
