Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/285

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


Vana jutt laseb puud kannatuse puhul putukate ja tõukude poolt Taevataadilt minna abi otsima ja Taevataat saadabki neile abi (Sitzungsberichte d. Gel. Estn. Ges. 1901, lk. 125).

Et mõned puud inimestest tekkinud, selgitab omalt poolt seegi asjaolu, miks mõned puud inimeste nimesid kannavad, nagu näiteks rändama läinud puud. Aga muudki puud esinevad mõnikord inimeste nime all. Kuulsin lapsepõlves Vigalas rohtaias vanemaid õunapuid inimeste nimedega nimetatavat. Grimm väidab, et Saksamaal keskajal pühi puid Frau'ks nimetatud, eriti tamme „Frau Eiche“ (Grimm, D. Mythologie II, lk. 542). Eestis kuuluksid asukohta muutnud puud sääraste nimedega puude hulka. Vigala õunapuudest ei ole ma ometi kuulnud, et neid muist puist pühimaks peetud.

Hiiepuist ei ole siin koht pikemalt kõnelda; seda olen teinud Eesti mütoloogia I Hiite ja III Pühade puude all lk. 43 jj. Nimetan siin ainult, et piksest tabatud puul ustakse taevalik vägi olevat, mis nimelt haiguste paranduses avaldub. Hambahaiguse puhul võetakse piksest tabatud puu kild ja torgitakse sellega igemeid. Säärase taevatulest riivatud puukilluga torkimise peale arvatakse valu tingimata kaduvat.

Muhke ja paiseid vajutatakse niisuguse puukilluga niisama kui piksekiviga.

Sagedamini kui puukildudest otsib vanarahvas abi kogu puust, nimelt läbi puu pugemisest. Selleks vajati puud, mis pealtpoolt kokku kasvanud, kuna tüve õieti kaks puud moodustasid. Leidub niisuguseidki puid, mis alt üks, siis kaheks harunenud ja need harud jälle kokku kasvanud. Seesuguse puu harude vahelt poeti vanemal ajal haiguse puhul läbi, enamasti palaviku puhul. Usti, et puu haiguse haigest maha pühib; teise arvamise järele anti haigus puule edasi. Puudus säärane haraline puu, lõigati mingisugune kasvav puu keskelt pikuti kaheks, kisti puu mõlemad pooled teineteisest eemale ja lasti siis haige vahelt läbi pugeda. Kõige sagedamini võeti niisugune läbi puu pugemine ehk enam läbi puu tõmbamine haigete lastega ette. Dr. J. Mannise teadmise järele on Soomes vanasti palju rohkem läbi puude poetud või pugeda lastud kui Eestis. Ülepea on usk, et läbi puu pugemine haigustest vabastab, germaanlastel väga tuttav abinõu. Sakslased panevad iseäralikku rõhku tamme peale (Grimm, D. Mythologie II, lk. 976). Eestist ei ole ma kuulnud tamme eelistamist muile puile. Saksamaal arvati puust kõige paremini abi saada, kui säärane läbi puu pugemine suurte pühade öösi ette võeti. Puu lõigati läbipugemiseks pikuti lõhki, siis seoti puu mõlemad


285