Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/289

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


„Kalevala“ teises laulus esineb niisama suur tamm, mille seemne Sampsa Pellervoinen külvab. See kasvab niisama jõudsasti kui eesti rahvalaulude tamm ja takistab niisama pilvede jooksu ja taevakehade tegevust. Tamme raiub niisama väike mees maha, kuid tammest ei oska soomegi rahvalaulud midagi tammekohast lasta valmistada. Mõned teisendid lasevad tammest nõianooli ja isegi sauna valmistada, kuhu jumal oma perekonnaga tuleb vihtlema. Suure tamme laul on Eestis väga tuttav, aga niisama tunnevad teda karjalased laialt.

Teine eesti rahvalaul paljude teisenditega jutustab nutvast tammest. Tamm kaebab, et muid puid maha raiutud, teda aga üksi maru kätte jäetakse. Laulik trööstib tamme, et tamm raiutakse ja tammest tarbeasju tehakse. Teises laulus otsitakse laevapuud. Küsitakse ühelt ja teiselt puult, aga igaüks vastab, et nad laevapuuks ei kõlba. Tamm alles vastab: Jah, minust saab laeva laudu, laeva laudu, purjepuida, ankurile aluspakku (Eesti rahvalaulud I, 6).

Vanasti oli Eesti rikas tammemetsade poolest, kuna need nüüd ammu kadunud; mitmest soost leitakse veel meie ajal tammepalke. Ainult üksikuid tammesalku on järele jäänud; üks suurematest Mihkli kiriku juures. Tamm igatahes oli muiste Taarale pühendatud puu, just niisama kui germaanlastel Donarile, Thorile. Tamme alla tuldi kokku paluma ja ohverdama ja tamme ehiti lintidega. Küll anti tamme puudusel muudelegi hiiepuudele austust, aga esimeses reas hiiepuude hulgas seisis ikka tamm või tammik. Viimane elab rahvamälestuses Tartu Toomemäel leidunud Taara tammiku nimel eriti veel edasi. Kui ka muid tammikuid austati, ei ole muude tammikute mälestused Tartu Taara tammiku mälestuse viisi säilinud.

Kuna sügis puud lehe-ehetest paljastab, ei suuda ta tammele viga teha. Põhjuse seletab rahvajutt järgmisi: Kord tulnud vanapagan Taara ette sooviga, et Taara lubaks kord ka tema palveid täita. Taara vastanud: Kui kõigilt puudelt lehed langenud, võid oma palvega tulla, küll ma siis selle täidan (Hurt III, 14, lk. 183). Et vanapagana palvet mitte täita, määranud Taara tamme kevadeni vanu lehti kandma. Vihas lõhkunud vanapagan tamme lehti. Sest ajast peale on tammel katkenud lehed (Vanapagana jutud II, 47).

Soost leitud tammepakkudest tehtud tee Võlla mõisa juurest Vanakülasse, ka Avaste soost. Uue-Karistest tammepakkudest sild (O. W. Masingi kirjad I, lk. 24 jj.).


289