Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/306

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


Rahva arvamise järele on Moosese käsulaudade kirju veel kividele peale jäänud, kuid need kirjad on laiali pillatud. Kivitargad katsuvad neid kirju mõista ja võivad nende järele inimese saatust määrata. Iseäranis palju kirju leidub lubjakividel; viimasel puhul hüütakse neid Maarja kivideks (Wiedemann, nagu eesp.). Nagu loomise kirjelduses nimetatud, tekib kive linnumunadestki.

Ühe teate järele puudunud vanasti meie maal kivid. Kalevipoeg toonud neid Soomest põllega süles Eestisse, et hõlpsam oleks sõda pidada vanapagana ja muude vaenlaste vastu: sõjariistu-kive kohe käepärast, pole vaja neid minna kaugelt otsima.

Taevaliku algupära pärast omavad kivid maa peal enam-vähem taevalikku väge. Mitmed neist võivad haigusi parandada ja vigasid arstida. Lohkudega kive, milles vesi kauemini püsib, peetakse eriti sagedasti haiguste parandajaiks. Niisugusel puhul viiakse kivile tavalisesti ohvrit. Lohkudega kivide kõrval arvatakse päevakivid silmahaigusi parandavat. Otsitakse valget karva päevakivi, pannakse mingisugusesse anumasse ja valatakse pangest vett kõva vooluga peale. Voolab vesi pahemale poole, ei kõlba kivi; voolab vesi aga paremale poole, kõlbab kivi arstimiseks.

Kõrvakiviga arstitakse kõrvahaigusi.

Kirju keelikukiviga arstitakse looma, kui loom ei või neelda.

Enam tarvitatakse arstimiseks piksekive ehk piksenooli. Rahva arvamise järele leidub teravate otstega kivi, mis üheksa või seitse sülda maa sisse tungib. Igal aastal kerkib kivi sülla võrra sügavusest ülespoole, kuni ta viimaks 9 või 7 aasta pärast maapinnale jõuab ja inimeste poolt piksekivina suurt lugupidamist leiab. Piksekivi tarvitatakse eriti paisete, muhkude, kasvajate arstimiseks. Sel puhul vajutatakse haigeid kohti piksekiviga. Niisama kiidetakse piksekivi heaks abinõuks rabanduse ja hambavalu vastu; ka kõhu, käte, jalgade soonte tasumiseks.

Piksekiviga lüüakse kevadel kolm korda vastu pead, — siis ei tule sel aastal lööjale peavalu. Niisama ei puutu välk iialgi seda isikut, kelle pea piksekiviga põrutatud (Boecler-Kreutzwald, Der Esten, lk. 115). Majassegi, kus piksekivi, ei löö välk sisse.

Soomes ustakse niisama välguga taevast mahatulnud piksekive (ukonnuoli) ja nende samasugust maagilist väge. Nendega arstiti paiseid ja mõnesuguseid haigusi (Kotiseutu 1911, lk. 107), pöördi tuult ja kustutati tulekahju (Kotiseutu 1914,


306