Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/45

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


välja. Hessenis ja Belgiaski peetakse tähti taeva-aukudeks (Gundel, Sterne u. Sternbilder, lk. 15).

Vanarahva väite järele on tähed nii suured kui hobusenahad, varustatud harudega, mis just kui hobusenaha koivad. Väide, et tähtedel harud, põhjeneb muidugi sellel nähtusel, et tähed virvendavad; virvendamine tekitas oletamise, et tähtedel harud küljes.

Alguses olnud palju rohkem tähti taevas kui meie ajal. Vanapaganale aga ei meeldinud tähed. Pimedust harrastades röövinud ta valgust andvad tähed taevast, vähemalt ühelt taeva poolelt. Seda röövimist pannud Vanataat tähele, kes kohe Kõue ja Pikri saatnud tähtede riisujat karistama. Vanapagan põgenenud eest koopasse, aga sealgi nuheldud teda. Vanataat pannud suurema jao tähti jälle kohale tagasi, aga muist jäänud ometi puudu (Vanapagana jutud II, lk. 102). Teise teate järele olnud enne niipalju tähti taevas kui Linnuteel, mida Vanapagan ei saanud puutuda. Jälle teised teated kõnelevad, et Vanataat Linnuteele rohkesti tähti külvanud; teated räägivad seega üksteise vastu: kord kaotab Vanapagan tähti, kord jälle hangib neid juurde.

Sakslaste väite järele tekkinud tähed Muspelheimist väljavoolanud sädemete sajust (Findeklee, Mythologie, lk. 142). Meil räägitakse päikese puhastamisest, madjarlased lasevad tähtigi puhastada. Puhastajana esineb puhastusega harjunud sõdur (Sklarek, Ungarische Volksmärchen, lk. 279).

Niisama kui päike ja kuu rahvaluules hingelistena esinevad, nii ka tähed. Tuttavas Salme laulus kosib täht kõige viimaks ja viib kositava neiu saagiks. Rahvalauludes öeldakse tavalisesti: „Tuli tähti poisikene“. Kreutzwald lisab „Kalevipojas“ sellele rahvalaulule omalt poolt sõnad juurde: Põhjanaela vanem poega, seega kosib Põhjanaela poeg. Põhjanael seisab tähtedest rahva arvates nii-ütelda esimesel kohal, omab kõige suuremat lugupidamist. Kuna muud tähed rändavad, pea siia, pea sinna, seisab ta kinni nagu nael seinas ja laseb muid tähti ringi enese ümber käia. Ta on taevavõlvi põhi ja sellepärast kutsutakse ta asendi kohta põhjaks (Hurt, Eesti astronomia, lk. 24). Põhjanael mängib teekäijale kompassi osa, näidates ühtlasi nagu tuletorn teed, millist edasi minna. Selle Põhjanaela poja määrab Kreutzwald Salme kosilaseks, (Kalevipoeg I, 235 jj.), kuna rahvalaulud tavalisesti lihtsa tähega lepivad. Setumaal astub Salme asemele Kureneiu. „Kalevipojas“ tuleb täht kosja, niisama kui eelmised kosijad


45