täht suurt sõda ette kuulutab. Rahvas on kurjaks läinud, Taevataat tahab kurjuse pärast karistada ja näitab sellepärast rahvale taevalist vitsakimpu, tähe saba; sellele taevalisele vitsakimbule järgneb pea maapealne vitsakimp, sõda. Sabatähe paistmise suund juhatab sõja tuleku suuna kätte; paistab sabatäht hommiku pool, tuleb sõda hommiku poolt; paistab täht õhtu poolt, tuleb sõda õhtu poolt. Paistab sabatäht sügisel, tuleb sõda kaugelt, paistab ta kevadel, ligidalt.
Harukorral nimetatakse sabatähte viimsepäeva märgiks, ka nälja teatajaks.
Sabatähest väidetakse Võnnu kihelkonnas, see olla luud, mille taevatüdruk kadakaokstest valmistanud ja põlema süüdanud. Selle luuaga joosta ta mööda tähti ja põletada tulega kõike paha, ühtlasi sealt eemale peletades taevasse tunginud vanapaganat. Mida hoolsam tüdruk, seda suurem luud; mida virgem tüdruk, seda kiiremini ta jookseb. Taevatüdrukud on pühad; neid vahetatakse väga harva. — Mujalt Eestist ei ole mulle säärast arvamist sabatähe ja taevatüdruku kohta silma puutunud (56700).
Usk, et sabatähed sõda ette kuulutavad, ulatub kaugele muinasaega tagasi. Roomlased uskusid, et nende kodusõdasid ja Cäsari surma sabatähed ette kuulutasid. Origines väitis III aastasajal p. Kr., sabatähed kuulutada riikide lõppu. Beda Venerabilis seletas VIII aastasajal, need olla mässu, katku, sõja, maru või põua kuulutajad. Luthergi pidas neid õnnetuse kuulutajaiks (Stemplinger, Antiker Aberglaube, lk. 28). 1607. a. sabatähe paistmise puhul määras rootsi valitsus — võimalik et Eestiski —, kogu aasta peetagu kirikuis eespalveid, et Jumala viha mööduks (Landtman, Finlands Svenska folkdiktning, VII, lk. 830). Ülepea valitseb sõja ettekuulutuse usk peaaegu igal pool Euroopa rahvaste seas, aga Indiaski peeti juba muiste sabatähti õnnetuse, sõja, katku, nälja jne. ette-kuulutajaiks (Weber, Omina, 334).
Linnuteest kõneleb rahvasuu, et Vanaisa selle loonud lindudele teejuhiks lõunast põhja poole. Seda teed või rada mööda oskavad linnud kevadel meie maale tulla ja sügisel soojale maale jälle tagasi lennata.
Linnuteed peetakse ilmade ettekuulutajaks. Narva pool seletatakse, et kui ta ennast muudab, ilmadki muutuvad; sooja järel tuleb külma, kuiva järel vihma või lund. Kui üks Linnutee ots selgelt näha ja teine tumedalt, tuleb soe sügise ja külm kevade. Kui põhjapoolne ots selgelt näha ja teine
47
