bohinavlle (= pohi-nael); kui see nael järele annab, sajab taevas maha (U. Holmberg, Der Baum des Lebens, lk. 10). Viimselpäeval sajab taevas igatahes maha, purustab maa, ja kogu maailm põleb tules (Turi, Muittalus samid birra, 266). Suurem jagu Euroopa ja Aasia rahvaid arvab aga taeva paremat tuge vajavat kui nael võib pakkuda; neil astub naela asemele sagedasti puu või maailma-sammas (Holmberg, n. ül., lk. 12). Eestis valitseb kartus, et taevas võiks maha sadada; isegi loomad tunnevad seda kartust, nimelt jänes, kelle aru järele pilves ilmaga niisugune hädaoht eriti suur. Rahvateadetest ei selgu küll, missugusel põhjusel Põhjanael taevavõlvi enam ei jaksa kinni pidada. Sajaks aga taevavõlv maha, oleks maailma ots käes.
Taevast langevate tähtede kohta leidub rahvasuus mõnd seletust. Langemist nähes tuleb midagi soovida; niisugune soov läheb ikka täide. Üldiselt arvatakse, et igal inimesel on täht taevas, jah, kuulukse harva niisugustki arvamist, nagu säraks inimese hing tähena taevas. Suuri, heledaid tähti peetakse suurte isikute hingedeks, väikesi tumedaid tähti vaeste, alamate inimeste omadeks. Lapse ilma sündimisega tekib taevasse uus täht juurde. Raske seletada, kuidas hing inimese eluajal ühtlasi taevas särab. Ei selgu, kas ehk vanasti ometi ustud, nagu läheks inimese uinumise puhul hing taevasse särama. Selgesti selle vastu väidab rahvas üldiselt, et sel silmapilgul, kui täht taevast maha langeb, kuskil inimene sureb. Saaremaal öeldakse peale inimese suremise mahalangev täht veel kolme sündmust ette kuulutavat: 1) suurt sõda, 2) nälga ja 3) kanget tormi. Vist tuleb saarlaste väidet nii mõista, et pea üht, pea teist, vaevalt kõiki neid sündmusi korraga, sest muidu peaks kestma alaline sõda. Pärnumaal öeldakse tähe langemine ainult sula kuulutavat, Harjus ilmade muutust, Viljandi pool ilma kuivaleminekut ja tuult sealtpoolt, kuhu täht langeb. Teisal jälle väidetakse, et mahalangemise suunas sureb inimene. Virumaal arvatakse, et langev täht määratud üleannetuid nuhtlema. Viljandi pool kuulub veel niisugust väidet, et langevate tähtede puhul vanapagan palavaid kive taevasse pilduda.
Langevate tähtede tähendus ei erine germaanlastel ega slaavlastel üldiselt eestlaste arvamisest: ikka kuulutab langev täht kellegi surma ette. Muidu väidavad sakslased veel, et kuhu täht langeb, sealt kaob õnn; langeb ta aga 1. mail kuhugi, juhatab ta suurt varandust kätte. Kes oma tähe taevas ära arvab, peab surema. Veel öeldakse, et kes näeb
49
