Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/88

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


lamisest (Ganander, Mythologia fennica, lk. 98). Šveitsis tuntakse piimaojade kõrval koguni piimajärvigi (Grimm, D. Mythologie II, lk. 580).

Emajõe ja Koiva jõe pikaldasema ja kiirema jooksu kohta annab rahvasuu järgmise seletuse: Mõlemad jõed heidavad õhtul magama. Emajõgi ärkab hommikul varem üles ja hakkab jooksma; Koiva jõgi magab edasi. Viimaks üles ärgates püüab ta Emajõest ette pääseda; sellest ta kiire jooks (25753).

Allikate tekkimise kohta annab rahvusvaheline legend seletust. Kord kannatanud Õnnistegija janu, kuna ümbruses vesi puudunud. Janu tundes pistnud Õnnistegija sõrmega maa sisse ja kohe tekkinud allikas. Käskinud jüngreid niisama teha. Jüngrid teinud ja nii tekkinud palju allikaid (Miks, lk. 3). Kreutzwald oma lugulaulus laseb allikaid teisiti tekkida: Kalevipoeg higistab uinaku ajal; maa sisse tunginud higitilkadest tekivad allikad (VIII, lk. 742—777). Vanapagan pigistab kargamise tagajärjel Pidulas allikad maast välja (Eesti muistsed vägimehed, lk. 116).

Tartumaal tuntakse veel iseloomulikku maailma muutmise lugu. Vanataat harrastanud kangesti lehepilli-puhumist. Kord istunud ta pilverünkal ja ajanud lustilist lugu. Vanataat astub selles loos Väinämöise asemele selle kandlemängimise ja laulmise ajal. Nagu kõik loomad kokku tulevad Väinämöise mängu ja laulu kuulama, nii tulevad nad ka Vanataadi lehe-pilli-lugusid kuulama. Aga nad tulevad teisiti kui kuulajad Väinämöise juurde. Tartumaalaste teate järele ei ehi tulijad endid lillepärgadega, vaid pähepandud kuusepulkadega, teised jälle selgavõetud kaseokstega. Kolmandad ruttavad nii, et enam aega ei saa terveid kingi jalga panna; katkiste kingadega tormavad nad lugusid kuulama. Kuusepulkadega varustatud loomad torkavad madala taevatelgi auke täis; nende aukude läbi hakanud valgust Vanataadi toast maha paistma. Nii tekkinud tähed taevasse.

Lõhkiste kingadega loomad tallanud joostes augud maa sisse, nii et vett välja pursanud. Niisuguseid kohti hüütakse nüüd allikaiks. Katkised kingad jäänud loomadele jäävaks mälestuseks sõrgade näol, niisama kuusepulgad sarvede kujul. Ka kaseoksad öeldakse loomadele mälestuseks külge jäänud olevat, aga ei seletata, kuidas kaseoksad endid nüüd avaldavad. Võimalik, et nendega sabasid on mõeldud, ehk aga jälle hobuste lakka või midagi muud (23365). Igatahes ei ole ma rahvasuust selle küsimuse lahenduseks seletust saanud.


88