Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/95

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See lehekülg on heaks kiidetud.


Olevat võimalik allilma välja pääseda meie maa pealt. Selleks olevat vaja kuudekaupa vahet pidamata kaevata maapõue ikka sügavamasse ja sügavamasse (25380). Hämaraks jääb, kas meie maa maa-alustel inimestel nagu laeks nende maailmal või niisama jalgealuseks nagu meil, kas nende jalad meie maaga selle lõpul kokku puutuvad või algab enne tühi ruum, kui tuleb nende eluase.

Kuid tuntakse veel teist ligidat allilma. See on kas mägede põues või mõne järve või lammiku all. Ebavere mäe linnast kõneldakse, Vanataat saatnud selle kõigi elanikkudega maa alla (Eesti kohal. muistejutud, 30). Voore linna mananud nõid maa alla (E. k. m.-j., 32), Pada linn vajunud niisama kõige rahvaga maa alla (Jung, Muinasaja teadus III, lk. 128) jne. Maa all elavad nende linnade elanikud edasi; jaaniöösi või -hommikul kerkivad need linnad mõnikord elanikkudega üheskoos. Niisama teab rahvasuu, et mõned kirikud ja kabelid üheskoos kirikulistega maa alla vajuvad, näiteks Viitna kabel (Jung, Muinasaja teadus III, lk. 152), Saadjärve kirik, Jaani kirik, Kurista kirik, Kõrgemäe kirik (Tartumaa muinasjutud, 85, 86, 87, 90, 91, 92) ja palju teisi. Maa all, järve põhja all elavad kirikulised edasi ja peavad jumalateenistusi, sest vahel kuuldakse nende laulu vee alt, ka kellade helistamist ja orelimängu. Liiga sügavas ei või nende allilm igatahes olla, sest muidu ei kostaks laulmine, orelimäng ja kellade helistamine maa peale.

Eesti allilm tuletab vähe germaanlaste swartalfaheimi meelde, kuna nende helheim vastaks enam põrgule, õieti Toonelale; neilgi oleks seega surnuteriigi kõrval veel eriline allilm (Simrock, D. Mythologie, lk. 43). Kuna eesti allilmas päev ja öö vahelduvad, näikse swartalfaheimis valitsevat alaline pimedus. Sügavuse poolest sarnaneb eesti allilm kreeklaste tartarosega, mis sama sügaval maa all kui kõrgel taevas maa peal; kui 9 ööd-päeva raudne alasi alla langeks, satuks ta alles kümnendal päeval tartarosse. Raudne müür ümbritseb tartarost; kolmekordne öö on väravas (Kurtz, Mythologie, lk. 144). Tartaroseski jääb valgus kodaniku-aust ilma, niisama ereboseski, kust läbi haadesesse minnakse. Igatahes erinevad võõraste rahvaste arvamised allilma suhtes enam-vähem eesti omadest.


95