ootamata 2000 rootslase kallale, kes enne ümber olid piiratud, kui lahing alata sai. Peale selle tõusis Rootsi ratsaväes, kus ainult noored nekrutid teenisid, segadus. Jalavägi võitles Hans von Lieveni juhatusel oma au eest surmani. Kui enam pääsmiselootust ei olnud, kiskusid soldatid sõjalipud ise lõhki, et need vaenlaste kätte ei langeks. Peaaegu viimase meheni jäid rootslased lahinguväljale. Ainult kaks sõjameest ja mõned ohvitserid, nende seas Lieven ja Schlippenbach, pääsid eluga.
Sõda 1702. a.Suvel 1702 seisis kindral Sheremetjev uuesti 30.000 mehega Erastvere mõisa juures. Schlippenbachi sõjavägi oli vaevalt 5000 hinge suur. Ta saatis major Roseni Erastveresse, Vene leeri kuulama. Aga kui harjumatad Rootsi ratsamehed vaenlasi nägid, kes Erastvere mõisa väljasid ja metsi katsid, tuli hirm neile peale ja nad panid üle pea-kaela plagama. Schlippenbach taganes kuni Väikese Emajõeni Hummuli mõisa alla. Hummuli lahing 19. juulil 1702.Ka siin piiras suur Vene vägi väikese rootslaste salga 19. juulil 1702 igalt poolt ümber. Noored Rootsi ratsamehed kihutasid tuhatnelja oma jalaväest läbi Pärnu poole. Küll heitlesid jalamehed jälle viimase veretilgani, aga pea viimaseni tapeti nad maha. Paari ratsasõjamehe saatel pääsis Schlippenbach ise eluga Pärnu. Terve lausa maa langes vaenlase võimu alla.
Järgmised aastad tõid rootslastele õnnetust õnnetuse peale. Sõda Emajõel ja Peipsil 1703—1704.Üksnes vee peal, Emajõel ja Peipsi järvel, olid nad seni vaenlastest üle olnud. Rootsi ülemal Löscher von Herzfeldil olid esmalt ainult 4 väikest sõjalaeva olnud, õnnelikkude sõjakäikude läbi oli ta oma laevaväe 14 laeva ja 98 suurtüki peale kasvatanud. Tsaar püüdis kardetavale vastasele otsa teha. Talvel laskis ta hommikupoolsel Peipsi kaldal suure hulga sõiduriistu, 200 tükki arvu poolest, valmis panna. Kevadel saatis ta nad Emajõkke, et Rootsi laevu ümber piirata, mis Tartu all ankrus seisid. 4. mail 1704 tahtis Löscher jõge mööda vaenlastele vastu purjetada. Õhtul enne seda andis ta sõpradele suure söömaaja, kus öö otsa joodi, trompetid puhuti ja suurtükka lasti, sest võit oli ju nende arvates peoga katsuda. Seda kuulsid venelased juba kaugelt ja valmistasid vastupanemisele. Kastri mõisa all seadsid nad kitsa koha peale mitu renti jämedaid palka üle jõe. Nende taha asusid Vene laevad. Mõlemale poole kõrgele kaldale pandi Vene jalamehed, kelle laevad ühes toonud. Veevool ja perituul kandis Rootsi laevad kiiresti jõge mööda alla. Aga kui nad Kastri alla jõudsid, olid nad lõksus. Vesi ja tuul ajas laevad suure hooga palkide vastu, mis eest
