Aga siiski on jälk vaenlase leeri minna.“ Küll leitakse mõned nurjatumad, kes vana viha isandate vastu katsuvad kustutada, röövivad ja vaenlase leerist tuge otsivad, aga need on ikka üksikud nähtused. Alles siis paranes Tallinna pool talupoegade seisukord, kui Nils Strömberg (1706) hooletuma Schlippenbachi asemele Tallinnamaal kindralkuberneriks ja ülemaks väejuhatajaks seati. 1800 mehega läks ta Tallinnast venelaste vastu ja see mõjus nõnda, et venelased nüüd maa ja rahva rahule jätsid. Ka Liivimaal sõdis Löwenhaupt Tartu lähedal 1708 õnnelikult. Siis aga kutsus Kaarel XII ka tema väe Liivimaalt ära ja käskis teda Beresina kaldal oma väega ühineda. Asjata seletas Löwenhaupt kuningale, et Läänemere maad väest täiesti paljaks jäävad.
Pärast Poltava lahingut, kus Löwenhaupt vangi langes, tungis Sheremetjev 40.000 mehega Riia alla. Rootsi valitsus oli 12.000 meest linna kaitsmiseks kokku korjanud ja Strömbergi Liivimaa kindralkuberneriks ja Riia komandandiks nimetanud. Oktoobrikuus 1709 algas linna piiramine. Vaenlaste laskmine sünnitas linnas rohkesti kahju. Rootsi laevavägi, kes appi tõttas, löödi Väina peal tagasi. Nälg hakkas maad võtma. Must surm tappis 60.000 inimest. Linnas ei leidnud Strömberg tarvilikku tuge. Tülid läksid nii ägedaks, et kindralkuberner linnaisad ajutiselt kinni pani. Riia langemine 14. (4.) juulil 1709.4. juulil oli Strömberg sunnitud linna käest andma. 5000 mehega, kes rootslased, neist ligi 3000 haiget, lahkus ta lippudega ja sõjamuusikaga, et Ruhja kaudu Tallinna poole minna. Aga tee peal peeti ta tsaari käsul kinni ja viidi Peterburki vangi. Pärnu alla saadeti kindral Bauer. 22. juulil 1710 piiras tema linna ümber. Pärnu langemine 14. aug. 1710.Linnas oli vähe sõjamoona. Katk jättis 1000 sõjamehest ainult 120 elusse. 14. augustil avati vaenlasele väravad. Siit saatis Bauer tugeva väesalga Saaremaale, mis niisama alla heitis.
Viletsus maal.Veel seisis Tallinn. Siit otsib lagedalt maalt varju, kes aga põgenema pääseb. Suur aga on häda linnaski. Rõuged, leetrid, viimaks katk murravad rahvast. Sõjamaksud kurnavad viimase jõu välja. Tallinna lähedal pannakse mõnda talusse 25—30 ratsameest korterisse, ühte talusse koguni 60. Talupojad peavad viimase viljatera käest andma. Hinnaks saavad nad — peksa, pealekaubaks — riisuda. Viljakoormaga ehk leivapätsiga ei julge keegi inimene tee peal teisele vastu minna. Sarvloomad riisutakse karjamaalt, tapetakse ja süüakse jalamaid ära. Jüri kihelkonnas Tallinna ligidal veetakse igapäev surnuid matmisele. Kaks meest kulub ära, et kõigile „aukusid“ kaevata.
