sed võidetakse verises lahingus ära ja põgenemisel tapavad vangivõetud Järva naised kaigastega veel hulga saarlasi. Nüüd riisutakse Harjumaad, isegi Daani asutus Reeveles ei jää puutumata, ja Varbola eestlased lasevad endid ristida. Sakslaste võidud ja uued asumaad äratavad daanlased unest. Suure hooga hakkavad ka nemad ristima. Kes juba sakslaste käest ristimise oli vastu võtnud, seda ähvardati ehk karistati; vanem Tabelin poodi sellepärast koguni võlla! Mitte ristiusk ei ajanud ju ristijaid, vaid ainult maadeahnus. Kelle läbi paganaid ristimiseveega siputati, selle alamaks nad said. Selles iseviisilises maade jagamises aga läksid võimumehed omakeskel pea tülli. Piiskopi Alberti, ordu ja daanlaste kõrvale tuli veel uus tahtja. Rootslased osa tahtmas.Rootslased ilmusid Läänemaale ja püüdsid maad ja rahvast oma kätte saada. Lihula kindlusesse seati Rootsi vägi ja ristimine algas. Aga kui sõjalaevastik Rootsi tagasi pööras, tulid saarlased ja hävitasid siiajäänud Rootsi väe 8. augustil 1220 sootumaks. Õnnelik ettevõte andis eestlastele uut hoogu, mitmepoolsele vaenlasele uuesti vastu hakata. Juba jüripäeva aegu 1221 jõuab saarlaste vägi Tallinna alla ja harjulased ja virulased heidavad nende nõusse. Eestlased piiravad Tallinnat.14 päeva käiakse tuliselt Daani kindluse peale. Ainult eksitus päästab tema eestlaste käest. Nemad peavad 4 laeva, mis Tallinna lahes nähtavale tulevad, Valdemari eelväeks. Saarlased põgenevad oma laevadega, kindlamaa mehed jäävad armuta daanlaste kätte karistada. Ka saarlastele maksis kuningas Valdemar järgmisel suvel (1222) kurja kuhjaga kätte. Tema tuli uue laevaväega Saaremaale ja ehitas siia kindluse. Maa jagamine võitjate vahel.Ka leppisid kuningas, piiskopp ja ordu selles mõttes kokku, et kuningale põhjapoolsed Eesti maakonnad osaks said, Liivimaa kõige õigustega piiskopi omaks tunnistati ja Sakalas ja Ugandis kõik ilmlikud õigused ordule mõisteti, kõik vaimulikud aga Albertile jäid. Lepingu kinnituseks jäeti piiskopi vend Theodorik mõne orduvennaga ja Daani sõjaväega Saaremaa uude kindlusesse.
Eestlased mässamas 1222.Sakslaste ja daanlaste kardetava sõpruse vastu seadsid eestlased omalt poolt meeleheitliku ühenduse. Terve Eestimaa hakkas viimast korda tormama, et sakslasi ja daanlasi ühtlasi Eesti pinnalt sootumaks ära hävitada. Märku ühendatud vastuhakkamisele andsid saarlased. Veel sügise 1222 lõhuvad nemad daanlaste uue lossi maha. Sõnum paneb teised maakonnad kihama. Harju ja Lääne mehed võidavad Varbola kindluse ära. Saadikud kutsuvad Virumaad mässule üles. „Aga virulased ja Järva
