piiskopi Tovo, vahvus päästis linna raskest hädaohust. Kuningas Valdemar oli Shveriini krahvi Hindreku kätte vangi sattunud ja ei võinud aidata. Ordu jõudis küll röövkäikusid Ugandisse ja Sakalasse toime panna, aga mitte mässajaid alla heita. Sakslased saavad abi.Pöörde tõi alles paavst Honorius III, kes usklikka võitlusele üles kutsus ja paavst Innocentiuse eeskujul neile sedasama patu-andeksandmist tõotas, mis neile osaks sai, kes Pühale maale rändasid. Kevadel 1223 jõudis tugev ristisõitjate vägi Riiga. Sakalased ja ugalased olid laialt Lätimaal laastamas käinud. Ümera silla peal võidetakse eestlased ja aetakse põgenema. Maa langeb uuesti sakslaste kätte.Viljandi piiratakse ümber, 14-päevase vastupanemise järele sunnib nälg ja haigus kaitsjad 15. augustil 1223 alla andma. Ka ordu loss Paala kaldal langeb. Kõige kangema eestlaste suguharu võim kuival maal on murtud. Nagu 1217, nii jäid ka nüüd venelased hiljaks. Alles septembrikuus liigub 20.000-deline Vene vägi Susdali suurvürsti Juri venna Jaroslavi juhatusel Liivimaa poole. Otepäässe ja Tartu pandi tugevad salgad kindlustesse, „et Ugandi ja terve Eestimaa üle valitseda“. Mitte seks ei tulnud venelased, et eestlasi, kes neid olid kutsunud, õhtumaalaste vastu toetada, vaid et Ugandis iseoma valitsust jalale seada. Aga selle asemel, et kõige kõvemat vaenlast, sakslast, kõige pealt ära hävitada, pööras Jaroslav saarlaste nõu peale, kel Daani kants Tallinn okkaks silmas oli, põhja poole. Hirmsasti laastati teel Sakala rahvast, aga Viljandist mindi mööda. Eesti salgad Virust ja Järvast, Varbolast ja Saaremaalt ühendasid endid venelastega. Neli nädalat piirati Tallinnat. Daanlaste vahva vastupanemine ja hiline aastaaeg (oktoober) sundisid Jaroslavi taganema. Vene allikad jutustavad, et daanlased Jaroslavi ära ostnud ja venelased palju kulda vastu võtnud (злата много взята). Pärast uut eestlaste rüüstamist lahkus Vene vägi, ainult Ugandi jäi Vene võimu alla. Tartu tehti kindlaks ja vürst Vjätshko 200 venelasega saadeti linna kaitsma. Ugalased maksid temale maksu, teisi Eesti suguharusid, kes vastu panid, karistati mõõgateraga ja tulega. Tartu peale veel riiglaste hammas ei hakanud, aga Daani asutused võideti jälle tagasi ja vangis kuningas Valdemar sunniti kõik Eesti maakonnad, peale Harjumaa Tallinnaga, sakslaste kätte andma. Ühendatud jõul mindi viimaks Tartu peale. 15. augustil 1224 algas piiramine. Venelased, kes Viljandi lugu tundsid, kus Vene sõjamehed üles poodi, panid kõvasti vastu, niisama Eesti mässujuhatajad, kes siit viimast peidupaika olid otsinud. Linn võeti tormiga; üle 1000 eestlase,
