Lehekülg:Eesti ajalugu. Reiman 1920.djvu/26

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Kuid 1260 said ordurüütlid Durbeni järve ääres uuesti rängasti lüüa. Vana viha sakslaste vastu lõi tervel maal lõkkele. Saarlased tõusid noor ja vana kui üks mees rõhujate vastu üles ja tegid endid vabaks. Aga juba järgmisel talvel tulid üle jää tugevad sakslaste ja daanlaste väehulgad maa päriselanikkude saatel Saaremaale ja põletasid ja rüüstasid hirmsasti. Kaarma maalinna lähedale kogusid end eestlased viimsele vastuhakkamisele. Kaitsmiseks raiusid nad oma leeri ümber murdu puid ette. Ühel pühapäeva hommikul 1261. a. algusel langesid ühendatud sõjaväed saarlaste seisukoha peale. Vahvasti sõdisid saarlased, aga vaenlaste ammukütid ajasid nad peidupaigast välja. Paljud langesid. Ülejäänud riismed pidid rahu paluma ja käemehed andma. Põhjatuma saagiga pööravad võitjad kodu poole.

Uusi raskusi tuleb eestlaste peale. Neljandat korda 50 aasta jooksul tõstavad saarlased 1284 mässu. Vastuseks rõhuvad võimumehed äravõidetud rahva teoorjusesse.

Algusest saadik oli iseäranis Harju ja Viru eestlaste elupõlv Daani valitsuse all raske. Eestlaste käest võetakse põllud ära ja asutatakse mõisad peale. Õigust nad ei leia. Kuningas elab kaugel. Maavalitsejad heidavad rõhujate nõusse. Eestlased kaebavad, „neid vaevatavat, rusutavat, pekstavat, et enam ei jõudvat kanda; nad ei saada oma suure, raske töö eest kuiva leibagi; nende noorikutega tehtavat häbitööd, nende tütred teotatavat ära; omandus kistavat käest, neid tarvitatavat kui pärisorje“. See on mässunõu! hüüavad kaebealused. Paavst käsib piiskoppa daanlastele appi minna; ordu suurmeister peab nõu, kuidas mässumõtteid soigutada. Eestlased tahavad ise kuninga palvele minna, aga ei lasta. Seal raputas Eestimaa veel kord ahelaid. Kurbmängu viimane järk oli kätte jõudmas, tuha all hõõguv viha lööb lausa lõkendama.

Suur Eesti mäss 1343. Mäss Harjus, Virus.Jüripäeva õhtul a. 1343 loitis Harjumaal kõrge mäeselja peal maja leekides üles. See oli märk mässu alata. Selsamal ööl raiuti halastamata maha, mis võõrastest ette juhtus. Mõisad tehti tuhahunnikuks. Kloostrimõis ehk Padise klooster põletati maatasa. Läänemaa eestlased tapavad 1800 võõrast ära ja piiravad Haapsalu sisse. Selle peale tõstsid eestlased neli talupoega kuningaks, andsid neile kullatud kannused jalga, kirjud kuued selga, kuldvööd vööle ja mõrsjapärjad pähe. Pea kogus 10.000 meest kokku. Tallinna peale käib nende himu. Oma jõuetust ära tundes kutsuvad nad rootslased Turust ja Viiburist

26