nad vastupanemisele. Keset Saaremaad, Karja maalinna ümber, Pamma metsa ehitatakse kindel leer, suur ja lai, kuhu naised, lapsed ja kõik vara varjule viiakse. Kividest ja liivast aetakse vallid kõrgesse, pihtaed tehakse veel peale, igale poole leeri ette raiutakse puid murdu maha, et vaenlane kergesti ligi ei pääseks. Oktoobrikuus jõuavad Preisi kõrgemeistri saadetud 3 komtuuri, 27 orduvenda ja 600 häis sõjariistus sõdijat laevaga Riiga. Kohe minnakse uuesti harjulaste kaela, kes, niisama kui saarlased, metsa kaks kindlust on ehitanud. Tormijooksuga võetakse need ära, maa riisutakse puhtaks; kes ette juhtub, langeb mõõgatera all. Dreynleve laseb külast külasse oma suvise töö vilja üle lugeda: 30.000 eestlast on vabaduse pärast elu jätnud.
Tali on pehme. Alles seisavad väinad lahti. Aga uue aasta pakane külm loob silla. Küünlakuus 1344 põletab ja röövib meister juba Saaremaal. Pamma metsa kogub saarlaste kuningas Vesse oma mehed kokku viimsele võitlusele, naiste, laste kaitseks. Tuhkapäeval, 16. veebruaril 1344. tuleb lahing. Pikkade konksudega kisuvad sakslased maharaiutud puud kõrvale ja rajavad tee kindluse ette. Sigulde rüütel Arndt van Hercke kargab ordulipuga valli peale, teised tema kannul. 9000 Saare sõjameest langevad meeleheitlikus lahingus. Ainult Saare kuningas Vesse ei saa surra. Tema võetakse vangi ja puuakse võlla. Veel ei jõua sakslased veritööd sel talvel lõpetada: meri läheb lahti, nad peavad koju ruttama. Jällegi puhkeb saarlaste taltsutamata vabadusearmastus lõkkele. Valatud vereojad ei ole teda mitte uputanud. Uuesti tõstetakse mäss. Aga küünlakuus 1345 tuleb ordumeister teist korda Saaremaale. 8 päeva otsa rüüstatakse Karja külasid mööda. Kes siis veel saarlastest elusse on jäänud, heidavad alla. Oma sõjariistad peavad nad Lihula viima, Karja kindluse maha kiskuma. Kooljamägedeks nimetab rahvas tema jätiseid. Saarlaste surnuluud, kes vabaduse pärast langenud, luituvad veel praegu Pamma liivaküngastel.
Sakalaste mässukatse 1344.Meeleheitlik liikumine käis rahvast läbi. Alles auravad Harju ja Lääne verepõllud ja kaarnad tõstavad Pamma metsas jälki kisa ja juba katsub kolmas kange Eesti suguharu omakorda ikkest vabaks saada. Sakalased peavad toomapäeval (21. detsembril) 1344 oma viljamaksu Viljandi lossi viima. Viljakottidesse peidavad nad tugevad mehed. Kui lossi sisse saadud, peavad viljavedajad nad kottidest
28
