II.
Eesti rahvas kesk-aja lõpu poole.
Daani valitsuse lõpp Harju- ja Virumaal. — Maa jaotamine maaperemeeste vahel. — Piiskoppide ja ordu võitlused ülema võimu ja Riia linna pärast. — Ähvardavad hädaohud Leedu-, Poola- ja Venemaa poolt. — Volter Plettenbergi õnnelikud sõjad.
Daani valitsuse lõpp Harjus ja Virus.Suur Eesti mäss a. 1343—1345 tõukas kõhna Daani valitsuse täiesti ümber. Daani pealik Bertram Parembek andis pärast lahingut Tallinna müüride all 14. mail 1343. a. Tallinna ja Pakvere lossi, pärast ka Narva kindluse Saksa ordu kätte, et tema need „Daani kuninga kroonile hoiaks“. Gosvin von Herike seati Tallinna pealikuks ja Daani maaosa kaitsjaks. Daani valitsejatel sai maast himu täis. Maa oli kaugel mere taga ja raske kaitsta. Sissetulekud ei olnud nimetamiseväärt. Vere poolest võõrad laenumehed Harjus ja Virus olid vägivaldsed ja hoolimatad, kes valitseja kitsikust tarvitades ühe õiguse teise järele oma kätte kiskusid. Kasu ei toonud need maakonnad Daani riigile sugugi, küll võisid nad teda tülidesse naabritega segada. Valdemar IV müüb Saksa ordu kõrgemeistrile Harju ja Viru 1346.Sellepärast müüs kuningas Valdemar IV Harju- ja Virumaa a. 1346 Saksa ordu kõrgemeistrile Heinrich Dusemerile ja tema järeltulijatele selles ametis 19.000 Kölni marga eest ära. Kõrvalisi maksusid kogus veel 6.645 marka juurde, nii et terve kaup ordule 25.645 marka ehk 330.000 hõberubla maksma tuli. Aasta hiljem jättis kõrgemeister nende maakondade valitsemise Liivi ordumeistri hooleks ja jäi ainult nimepidi ülemaks valitsejaks. Seega langes terve Läänemere rand Preisimaalt kuni Naroova jõesuuni ühe peremehe, Saksa ordu, alla, mis ühise nimega Liivimaaks hüüti. Üle nende piiride ei ole ordu iial jõudnud edasi tungida.
30
