Lehekülg:Eesti ajalugu. Reiman 1920.djvu/35

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

deti, hoidsid tagasi. Ka Volmari maapäeval a. 1501 ei lubanud nad midagi kindlamat. Vaheajal olid väljamaalt palgatud sulased pärale jõudnud. Oma meestega sai neid 4000 ratsameest ja 2000 sõjasulast kokku, peale selle suured parved mittesaksu. Plettenbergi võidud.Lõikuse ajal a. 1501 ligines Plettenberg Vastseliina lähedal Vene piirile. 27. aug. puutus meister Seritsa jõe ääres 30—40.000 Vene ratsanikuga kokku, kes Liivimaale tahtsid tungida laastama. Kange suurtüki- ja hobuse-väevõitluse järele põgenesid venelased ja jätsid kõik sõjamoona vaenlase kätte. Isborski kindlust lasti suurtükkidega, kui sealt mööda mindi. Rutati Ostrovi alla, kus leedulaste abiväega taheti ühineda. Aga leedulased petsid ja ei ilmunud, Ostrovi kindlus pani vahvasti vastu, Saksa sõjaväes tekkisid kihvtitatud toitude tagajärjel haigused. Kui veel kodust sõnum toodi, et venelased Liivimaal riisuvad ja Riia komtuur nende vastu surma leidnud, pööras Plettenberg ümber. Tähtis osa tema sõjaväest suri haiguse kätte, Plettenberg ise heitles elu ja surma vahel. 1. nov. a. 1501 tungisid jälle 90.000 venelast ja tatarlast üle piiri, rüüstasid hommikupoolse maa Aluksnest kuni Narvani puupaljaks, lõid Helmes 300 Tartu piiskopi sulast surnuks ja pöörasid 40.000 vangiga kodu poole. Paide juures sai Plettenberg, kes jälle toibunud, nad kätte, aga venelased hoidsid lahingu eest ja taganesid üle piiri. Plettenbergi nõrk jõud ei usaldanud neid taga ajada. Ordu ülem väepealik ehk marshall ja Goldingeni komtuur panid avalikult meistrile vastu ja ei läinud mitte venelaste peale. Harju ja Viru rüütlid ei lubanud väljaspool kodumaa piiri sõdida. Vaimulikud mehed ei kannud mingisugust ohvrit, ehk küll näituseks Tartu piiskopkond kõige rohkem vaenlaste tules seisis. Talupojad ähvardasid ühes naiste ja lastega venelaste leeri minna, kui neid paremini ei kaitsta. Aga mis sa 2000 ratsamehega kaitsed? Ainult niipalju oli Plettenbergil osavaid sõdijaid. Nendega ja talupoegade parvedega, keda palju ei võidud usaldada, läks ordumeister Kirumpää lossist uuesti Pihkva alla. Jällegi ootas tema ilmaaegu leedulasi. Selle asemel lähenes aga tugev Vene vägi vürstide Gorbatõi ja Shuiski ning tatarlase Ulani käsul. Plettenberg jättis Pihkva piiramise katki ja läks oma käputäie meestega 13. sept. a. 1502 Smolina järve äärde vaenlasele vastu. Kerge vaevaga piirasid Vene väed ordu mehed ümber ja surmasid hulga veorahvast. Siis aga seadis ordumeister ennast ise ratsaväe etteotsa, raius kolm korda venelastest läbi ja sundis mitmekümnevõrdse arvukama vaenlase põgenema. Metsik ratsanikkude heitlemine oli

35