Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/109

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

101

midagi näeb, ja kui ta midagi näeb, siis peab tema wõi keegi perest surema, aga kui ta midagi ei näe, siis jääwad kõik elama. Hingede ja Mardi päewa wahel ei kraasi nad mitte willu, ütlewad, et siis lambad seda willakamaks lähewad. Ranna-rahwas ei sõlmi ega paika siis ka õhtul niisuguse aja wahel wõrkusid, arwab, et sellega midagi ei püüa ja et muidu ka sel ajal parandatud wõrkudega õnnetust sünnib. Blasiuse päewal ei püüa nad kõik sugugi kalu merel, sest ka see päew olla õnnetu kalapüügile ja meresõidule. Kadrina ja Markuse päewal ei lase keegi kütt metsist, ütleb, et siis terwel aastal kütiõnne laskmisel ei ole ja püssiraud rikki läheb. Õnneks arwawad nad, kui jõulupühal aewastawad; et see tuleks, wõtawad ise ning annawad ka perele ninatubakat. Kuid, kui nad ei aewasta,siis peawad nad seda õnnetuse täheks terwel aastal ja et ka nende lojused ei kosu. Ka olla see õnnetus, kui sellel päewal neid keegi tõukab wõi nende jala pääle astub. Stephani (Tehwanuse) päewal ratsutawad nad enamasti oma hobuseid ja lasewad neile aadrit, sest et need siis hästi kosuwad ja wiledad jooksma on. Tapu-juured istutawad nad ikka esimestel nädali-päewadel, arwawad, et need kohe juba esimesel, teisel ja kolmandal aastal kannawad. Oma hobuseid, härgasid ja põrssaid kohitsewad nad enamasti pühapäewal, sest nad arwawad pahaks niisugusel päewal kohitseda, mil nuga on tehtud; et nad säärase päewa pääle ei juhtuks, wõtawad nad seks pühapäewa, siis teawad nad kindlasti, et sellel päewal nuga tehtud ei ole. Nad ei salli, kui keegi esmapäewal külaliseks tuleb, sest siis jookseb terwe nädal külalisi kaela. Neljapäewa peawad nad iseäralisesti pühaks ja kõrgeks, teewad siis oma nõiduseasju, hoiawad endid mitme töö eest, ja neljapäew on nendele weel suuremas auus kui pühapäew. See pruuk on, nagu seda praegugi üteldakse, paganuse ajast jäänud, mil nad seda päewa, nagu kõigis kesk-öö maades, hüütud ja lugupeetud Tor’i jumala orjuseks ja auuks pidustanud on. Selle päewa õhtul ei ketra nad ialgi, ütlewad, et siis wõida lojused äpardada; ka tulla lammastele ümberkäigu tõbi. Ka ei