Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/161

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

153

tahab puhast. 195. Konn saab mättale, ei mõista konn mättal olla. 196. Kõrges on wõõral laual leib, weel kõrgemale tõstetakse. 197. Kuda maa, nõnda wiis; kuda lind, nõnda laul. 198. Kuda siga, nõnda küna. 199. Kui enne küünla-päewa härg saab räästa all juua, siis ei saa kukk pärast Maarja päewa. 200. Kui hurdast saab karja-koer, siis temast ka inimene saab. 201. Kui Jumal ei aita, ei aita meie tegemine. 202. Kui kanad lähewad õrrele, siis laisad lähewad tööle. 203. Kui karuse-päew kuiw on, siis annab Jumal hää sügise. 204. Kui kõik on otsas, siis on suul rahu. 205. Kui kõht on täis, siis on hää tööd teha. 206. Kui laps saab, mis ta nutab, ei ta siis enam nuta. 207. Kui põrsast pakutakse, siis pea kott lahti, 208. Kui raha loetakse, siis mine wälja, kui tööd tehtakse, siis tule ligi. 209. Kui sa hästi teed, paremini sa eest leiad. 210. Kui soe on, siis peab põgenema; et aita muud, siis peab jalgu laskma. 211. Kui tamm, nii wõsud. 212. Kui töö lõpeb, siis lõpeb leib. 213. Kui töö, nii palk. 214. Kui töö on tehtud, siis on hää puhata. 215. Kui tõsi, siis tõusku; kui wale, siis wajugu. 216. Kui üks nõuu ei aita, siis katsu teist nõuu. 217. Kui wakk, nii kaas. 218. Kui wanem eel, nõnda laps järel. 219. Kui wõõras nahk ees, küll siis lõikab kahe kausta täie; kui oma, siis ei lõika rihmakest. 220. Küll elukord saab näitama. 221. Küll hüda nõuu annab. 222. Küll härg jänest tabab, kui ei enne, siis katlas. 223. Küll hää lugu laseb ennast kakskord laulda. 224. Küll hunt wõtab loetust! 225. Küll ial wõõra lojusest saab lojust, aga wõõra leiwast ei saa leiba. 226. Küll Jumal näeb ilma näitamata, kuuleb ilma kuulutamata. 227. Küll keeletu peab wedama, mis meeletu pääle paneb. 228. Küll koer haawa parandab. 229. Küll ep aeg annab katsuda. 230. Küll ep mägi märga kuiwatab. 231. Küll ep see paraneb enne ära, kui sa naese wõtad. 232. Küll ep suuga jõuab küll palju teha. 233. Küla küljest enne saab, kui nälja otsast. 234. Küla-leib on magus. 235. Küll leib saab sööja, sai saab sõkkuja. 236. Küll pikk aeg waagub. 237. Küll sa oled nina otsa hakanud,