Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/275

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

267

alal hoidis; see asi oli tema runo-kirjas (Rootsi keeli: runa, runor), mida nad skandinawlastelt saiwad. Kuje-kirjutusi oli neil sauadesse pügaldatud, mis ohwri-pappidest oliwad hoitud ja mida nad ohwerdades ja nõidudes pühadeks kujudeks pidasiwad. Nii wõidi neis sauades lühikestel tähendustel ja kujudel ka laulusidgi tagawaraks hoida, mida järele tulewad põlwed siis wõõra-keelse nimega „runo’ks“ hakkasiwad kutsuma.“ — Kui tagasi Rosenplänteri toimetustesse läheme, on terwe 19. wihk iseäraline kirjutus: „Ueber die Grund- und Ursprache der Ehsten und die Mittel zu einer allgemeinen ehstnischen Schriftsprache zu gelangen,“ Laiuse kirikherra v. Jannau tehtud, mis kirjutus, kui ka suurel õpetlusel ja wõimul kirjutatud, ei ole tähtjas muu kui selle poolest, et Liiwimaa esimesed asukad (elanikud), need nüüd juba peaaegu kadunud liib- ehk liiwlased, kelle pärijuurest õpetlastel nii palju arwamist on olnud, mõnest märgist nende keeles selles kirjelduses puhtateks eestlasteks tehtakse. Tegija eksib aga siin, et otsustab liiwlaste keelt Eesti keele emaks olewat, mida kogunigi ütelda ei wõi, sest nii wiisi tuleks ka Soome keel Liiwi keele tütreks arwata. Ennemini näib see keel mõni wanem murre Eesti keelest olewat ehk ka selle kaksik-õde, mis asjast selge mõiste wõime saada, kui meie maa mehe akademikus Sjögren need päris-põhjused, uurimised ja laiemad sõnakirjad ilmutab, mis teda sellest keelest ja selle jätistest enese reisidel teame korjanud olewat aastatel 1846 ja 1852 (aga selle kirjutuse kirjutamise ajal on Sjögren, nagu praegu kuuleme, ära surnud, kuna temast järele jäetud paberid peaksiwad siisgi tema järele ilmuma). Seesama Jannau, kes on ülemal nimetatud kirjutuse tegija, oli ka kiiwas (südi) maarahwa harija ja peab seda kuulsat rahwa-kooli weel praegugi kalli meelega ülewal, mida (kooli) ta on enese ümberkaudsusesse põhjendanud ja millest soomlasedgi mag. Tikkase sulest nime all „Kihelkonna-kool Laiuses“ (Pitäjan-koulu Laiusissa) jutustuse leiawad. Selle kooli tarwis on Jannau mitmed Eesti keelsed kirjad kirjutanud.