Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/292

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

284

Ilust pulma, pilli ja tantsi,
Siis kõige rõõmsam on elu!


Sõja-laul.

Tuli sõja-sõnumida.
Kes aga meist sõtta läheb?
Kas läheb isa, wõi läheb ema?
Wõi läheb kõige noorem wend,
Kõige noorem, kõige kõrgem,
Kõige kõrgema kübaraga?
Uhkesema hobusega?
Sai siis nädal, sai kaks,
Kolmandal kodu ootama!
Isa läks õue waatama,
Ei ta tundnud poega noort!
Wend läks õue waatama,
Ei ta tundnud teista wenda!
Õde läks õue waatama,
Õde tundis wenda noort!
(jne. nagu Hupeli juures lehek. 201)


Laisk tööline.

Sureks suweks see ära,
Tõuseks talweks see elama:
Talwe kerge kena aeg,
Sui suure töö aeg.


Kõrtsi-laul.

Oh kurat, kui see pill hüüab!
Seda minu süda wäga püüab.
Waat’ soo, soo, waat soo soo!
Kas kodu parem? Kas kodu parem?
Kes kodu näeb? Kes kodu kuuleb?
Öih, tsa, tsa! Öih, tsa, tsa!


Leina-laul.

Joo, joo, kurgukene,
Joo kurk ja korista kannu,
Wiska witsad witsikusse!
Sinna sündsid suured saared,
Suured saared, harwad tammed,
Kõik oksad orawaid täis,
Lehed olid täis lindusid.
Jõgi aga jooksis alta juure,
Kalad käisid alta kalda,
Siiad olid suured, seljad mustad,
Lehed laiad, laugud otsas;
Need seisawad serwi meres,
Lippi lappi laenetes.
Kalamees püüdis kalad,
Kala püüdis püüdejat.
Wesi aga wõttis wenna noore
Sügawasse haudadesse,
Kõrgemasse kallastesse.
Kõre, kõre, kõre!
Käm, käm, käm!
(Muistsed walu-hüüded.)


Wäljale.

Hellakene, wennakene,
Tee mull’ hella sirbikene!
Ma lähen wälja lõikamaie,
Ette-wälja hernesse,
Taha-wälja taterasse.
Tuli wana walelikku,