Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/333

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

325

pattust pöörnud Negri-orja sündinud asjad ja ellaw usk Jesusse Kristusse sisse“ Pernos; K. Markward 1834, 32 lehek. — „Laewa pois Pop teeb omma öäla Kaptenile ta surma wodi peäl ihho ning hinge polest head.“ Tartun Schümann 1836, 15 lhk. — „Kristian Welits“ etc. Pernos Markward 1837, 20 lhk. — „Se õige Soldat ehk Peter Lohbekki Ello käik,“ Tartun Schümann 1837, 16 lhk.

Nime järele on aga neist aastatest ka mõnigi mees tuntud. Nimelt on neid järgmised 6 meest: Janter, Henning, Jannau, Knüpffer, Freundlich ja Schwelbe, kes kirjasid kirjutasiwad ja trükki andsiwad.

Christian Friedrich Janter sündis 5. jan. 1801, mul teadmata kus, studeeris Tartus 1825—1828, grad. stud., aga sai alles 1845 Kursi kirikuõpetajaks, mis ametis ta 1859. aastani oli, siis Tartus elas, kus ta 16. nov. 1882 suri. Janteri kõige wiljakam kirjameheline tegewus oli just sellel ajal, mil ta weel kirikuõpetaja ei olnud, ja tema sulest ilmus siis raamat raamatu järele — muidugi kõik waimulikud, ning jutustawa sisuga on neist kõigest kaks, need on: „Ühhe jummalakartlikko emma ja temma pattust pöörnud tütre ello.“ Tall. Lindwors 1838, 32 lhk. ja „Mikko Elisabeth’i ello“ säälsamas 1838, 48 lhk.

Karl Matthias Henning, Järwa-Jaani koguduse kirikuõpetaja, oli üks neist, kes Saksamaal studeerisiwad ja eestlaste seas ametit pidasiwad. Henning on agar Eesti kirjanik olnud ja rohkesti raamatuid kirjutanud. Juba aastal 1819 ilmus esimene raamat „Ristiussu õppetus, noortele õppetud ja kidetud.“ Tall. Gressel’i jr. 1821 ilmus temalt 3 kirjakest; aastal 1835 ilmus tema palju loetud kiri „Suur Ärralunnastamisse pääw,“ Tall. Lindwors, 264 lhk., a. 1837 ilmusiwad „Luggemissed Jummala rigist ja temma tullemissest“ säälsammas; a. 1839 ilmus „Waene Mart“ 44 lhk., a. 1840 „Kolmekordne nöör“ 148 lhk., kõik Lindw. jr.; a. 1841, „Käimissest Kristusse järrel“ Gresseli jr. Need raamatud on üsna kaunis Eesti keeles kirjutatud.