Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/469

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

461

Dr. K. A. Hermann.

Eesti keele ja kirjanduse põllul on Karl August Hermann noorest east saadik tegew olnud. Tema sündis mihklikuu 11. päewal 1851 Põltsamaa ligidal Wõhmal, käis Anikwere küla-, Põltsamaal kihelkunna- ja säälsamas Saksa elementarkoolis aastal 1861 kuni 1867. Siis sai ta Põltsamaa teiseks kihelkunna-kooliõpetajaks ja selle kõrwal isekooli-õpetajaks. Aastal 1869 tegi ta kewadel Paistu külakoolmeistri- ja Tallinnas sügisel elementarkooliõpetaja-eksami. Ta wõttis Tallinnas ka muusikaõpetust nimelt kuulsa organisti Seywangi juures oreli- ja kokkukõla-, Johannsoni juures wiiulimängu- ja suure klawerimängija Klipp’i juures klawerimängu-õpetust, juhatas Põltsamaal laulu- ja mängukoori ja komponeeris tol ajal oma esimesed laulud.

Aastal 1870 kirjutas ta esimese raamatu „Imelikud juhtumised“, mis järgmise aasta 1871 algul trükiti, kui just Hermann Peterburi kooliõpetajaks läks. Peterburis oli tal tublisti tegemist, kuid selle kõrwal wõttis ta ikka Eesti kirjandusest osa. Ta kirjutas sääl ka oma teise kui ka noore ea puuduliku raamatu „Suur Saksa-Prantsuse sõda 1870 ja 1871“. See raamat ilmus 1872 lõpul trükis. Ka käis ta suwel 1872 kodumaal, kus Tartus „Eesti Kirjameeste selts“ oli asutatud ja see kord siin esimest koosolekut pidas. Siin pakkusiwad sugulased Goldmannid Hermannile abi ka ülikooli tarwis end ette walmistada, mis see rõõmuga otsuseks wõttis. Ta läks weel aastaks Peterburi kooliõpetaja ametisse. Aastal 1872 ja 1873 algul tegi ta sääl Ifflandi näitemängu „die Hagenstolzen“ Eesti keelde ümber päälkirjaga „Linnas ja maal“. Hermann otsis ja waimustas teisi suguwendi ja -õdesid Peterburis Eesti näitemängu teha, ja see näitlus etendati siis ka küünlakuu 16. päewal Peterburis Palme seltsi saalis. See oli esimene Eesti keeli näitemäng ja lõbupidu suures Wene päälinnas. Hermann tuli suwel 1873 Tartu end ülikooli ette walmistama. Selle kõrwal kir-