478
jutamise-kunstist, paberist, silmast, soojusest, kartusest on wäga tuumakad. Hingeteadline kirjutus kartusest on iseäranis meisterlik, sest Jürmann on tubli asjatundja hingeteaduses. Hingeteadust oleks otse tema sulest soowida olnud. Kolmas raamat „Kodukool“ kõneleb keiser Aleksander II. õnnistatud walitsusest ja paneb kallimeelsele walitsejale eestlaste seas ilusa mälestuse. — Ülikooli ajal tegi tema ka Eesti keelde ümber Hackländeri näitemängu „Der Magnetiseur“ päälkirjaga „Adwokat tohtri ametis“, mis 1876 Schnackenburgi juures ilmus. See lustmäng on omal ajal mitutgi kord Eesti keeles mängitud.
Pärast, õpetaja-ametis Tarwastus, on Jürmann iseäranis waimulikku kirjandust edendanud: Ta kirjutas raamatud „Piiskop Aueri elulugu“ 1884, „Haigete kinnitus“ 1887, „Pühade manna“ 1888. Muidu on Jürmann ajalehtedesse ja raamatutesse lisasid andnud.
J. Bergmann.
Kõrge andega luuletaja on Eesti kirjanduses Jaan Bergmann, kes end kord warjunimega Mägine nimetas. Tema sündis 1856 jõulukuu 17. päewal Kolga-Jaani Soosaare walla Niilul Põltsamaa naabruses. Ta käis 1867 kuni 1869 Põltsamaa kihelkunna-koolis ja siis lühikest aega sääl Saksa elementarkoolis, kust 1871 Tallinnasse gymnasiumi läks ning aastast 1878 kuni 1882 Tartus ülikoolis usuteadust õppis. Ülikooli lõpueksami järele läks ta Peterburi Eesti Jaani kiriku abiõpetajaks, kust 1884 Liiwimaale Wiljandi ligi Paistu kirikuõpetajaks waliti.
Bergmanni kõige ilusamad luulded ja tuumakamad ilmaliku sisuga kirjad on tema studeerimise-ajal tehtud. Pärast hingekarjase-ametis ei ole tal küllalt aega enam olnud kõnendlisi kirjasid kirjutada. Tema luuletused oliwad otse imekspandawa mõjuwa sisuga ja päris luulelise ilu- ja aatelise lennuga. Küll ei ole ta neid iseraamatus, mis weel tulemas, wälja andnud, sest need on kõik laiali ühes ja teises kirjas ja salmikogus. Bergmanni luuletes
