501
anti ka kirjeldused, kaks korda nimelt „Wõidu-pidu raamatud“, mis ka Jõgewer toimetas. Raamatutes on tõesti tuumakad kõned ja luuletused sees.
Pääle nende pidas Jõgewer „Eesti Kirjameeste seltsis“ mitmed õpetlikud ja tuumakad kõned ja kirjutas „E. K. s. aastaraamatutesse“, mis 1887—1890 tema toimetusel ilmusiwad. Nende seas on nimetada 1888 kõne „Soome keelte lugusõnadest“, 1889 „Soome-Ugri rahwaste suguluse küsimus“, „Esimese järgu kahesilbilistest tüwidest Eesti keeles“, ja „Kõige wanem kiri Eesti keeles, mis meie ajani on alale jäänud“.
B. Prants.
Prants sündis 1860 ümber Wastselinna kihelkunnas, käis säälsamas ka koolis. Õpihimulisel noorel mehel ei olnud wõimalik teistesse kõrgematesse koolidesse minna, kuid ta õppis ise ühte puhku edasi, sai Saksa, Soome ja osalt ka Wene keele suhu ning tuli 1886 aasta ümber Tartu asuma. Siin sai ta peagi „Postimehe“ toimetuse liikmeks ning oli seda kuni 1893. „Postimehes“ on tema iga sugu kirjasid sellel ajal rohkesti awaldanud. Nimetatud aastal asus ta „Pärnusse“, kus ta ajaleht „Linda“ toimetajaks ja wäljaandjaks kinnitati. „Linda“ lehes on tema jällegi wäga suure hulga iga sugu õpetlist ja lõbulist kirjandust soetanud. Juba „Linda“ toimetajana awaldas ta weel „Postimehes“ 1894 wäga tähtsa ja õpetliku kirja „Soome-sugu muinasajast. Proseffor Yrjö-Koskise ja Dr. Wäinö Wallini järele,“ mis ka eratrükis ilmus ja milles, kui ka kõik, mis sääl üteldud, kindel ega kahtluseta ei ole, wäga palju walgust Soome sugu rahwaste muinsusesse langeb tubli uurimise põhjusel. — Pärast ilmusiwad tema sulest weel raamatud „Armastuse keeled“ 1887, „Küla leib,“ „Romaan kuninga tütrest,“ „Salapolizei“ ja „Sõjaraamat“ 1898, pääle selle tõlkena Soome keelest „Piimatalituse õpiraamat.“
