506
na juttomees“ kolm jagu 1862 kuni 1867 ja ilmalikud „Naljatilgad ehk loe ja naera“ 1868.
H. Hoffmann awaldas „Piibli salmid katekismuse õp. seletuseks“ 1866, „Missioni lugemised“ 1890, „Mina ja minu pere tahame Jehowat teenida. Igapäewane kodune jumalateenistuse raamat“ 1896.
A. F. Raudkepp, enne Amblas, pärast Krimmis kooliõpetajaks, kirjutas „Wanna seaduse Israeli Jummala tenistus“ 1869 ja „Inglid ehk Jumala lapsed“ 1870. Pääle selle kirjutas Raudkepp „Eesti Kirjameeste seltsi“ aastaraamatusse“ 1873 jne. Kirjutas ka Eesti ajalehtedele. Andis raamatud „Tarkuse ja wooruse pildid ajaluost“ 1881 ja „Weikene kirikulugu“ 1883 wälja.
E. Wegener, endine Äksi kirikuõpetaja, kirjutas „Üht asja on tarwis. Uus jutluse raamat“ trükiti esimest kord juba 1876 ja siis kuni 1886 mitu korda.
G. Rosenberg kirjutas „Jumala riigi wäljalaotamise lugu“ 1870?
A. Kurrikoff, endine Türi kirikuõpetaja, kirjutas „Koduraamat. Igapäewased püha kirja tunnistused“ 1881, „Ristiinimese wabadusest.“ „Kohtlane wiis Jumalat paluda. Dr. M. Luteruse järele“ 1883, „Matteuse ewangelium. Eesti rahwale ära seletatud“ 1884. — Siia tuleb lisada, et Kurrikoff ka ilmaliku luuletajana wäga osaw on. Ta andis juba 1876 „Härmann ja Doora“ Goethe järel wälja ja on 1874 „Eesti Postimehes“ balladisid awaldanud.
W. Schultz, endine Eestimaa gindralsuperdent, kirjutas „Issand on mo walgus. Uus Epistli jutluse ramat“ 1877, „Mitmesugused annid, aga seesama waim. Uus Ewangeliumi jutluse raamat“ 1894 wiies trükk.
N. v. Nolcken, Pöide kirikuõpetaja Saaremaal, on kirjutanud „Õndsa Lutteruse igapäine usuõpetus ja kinnitus“ kaks jagu 1878.
Fr. Hollmann, endine rüütelkunna wallakoolmeistrite seminari direktor ja pärast Liiwimaa gindralsuperdent, kirjutas „Lutheruse weikene Katekismus wallakoolis“ alama astme lastele 1884 ja „Lutheruse weikene Katekismus“ 3 jagu koolmeistritele juhatuseks.
