Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/522

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

514

Tema on selle raamatu läbi Eesti kirjanduslist teadust suurel wiisil edendanud. Ka muidu on ta Eesti elust edendawalt osa wõtnud: Ta oli kaua aega Peterburi „Eesti Häätegewa seltsi“ president.



Õigusteadlised ja kohtu-raamatud.

Eesti keeles on ka neid uuemal ajal õige rohkesti ilmunud, et Eesti rahwale, seadusetundmises abi anda. Dr. J. Hurt pani Wene keelest ümber Aleksander II-se kohtuseadused, mis aga pärast muudeti. Teistest õigusteadlistest kirjadest ei nimeta me siin muud kui „Wallakohtu seadus“ ja „Rahukohtunikkudest pääle pandawad nuhtlused“. Nimelt olgu weel järgmised mälestatud.

W. v. Güldenstubbe on Eesti keelde pannud kirja nimega „Liiwimaa talurahwa eraseaduse käsiraamat“.

K. Tiisik, ülem preester, J. Truusmann, zensor, ja T. Wares, talupoegade kommissar, paniwad Eesti keelde ümber kirjad „Baltimaa wallakohtu-seadus“ ja andsiwad uuesti wälja „Keisri Aleksandri II. Kohtuseadused“.

A. Aan kirjutas Wene keelest Eesti keelde kirja „Walla kogukonna seadus“ 1892.

A. Nõu andis trükki „Uus trahteri-maksu ja trahteri-pidamise seadus“ 1893, „Elamise tähtede ehk passiseadus“ 1894, „Juhatus walla- ja külawanematele tagawara-wäe kohta“ 1896.

R. Willmann seletas, mis on „Teede tegemise orjus Liiwi kubermangus“ 1894.

L. F. Okushko andis wälja „Eeskirjad joogi- ja tubakamaksuseadusest ja trahteripidamise seadus“ 1895.



Karja-kaswatamise, põlluharimise ning majapidamise raamatud.

Eesti kirjanduses on wiimasel ajal rohkesti kirjasid ilmunud, mis iga sugu töö kohta käiwad, iseäranis aga karja-kaswatamisest,