56
„Hammo on verdenitut se palck sihdt sahto ollet sinna perrale andnut| eth wihmatel ninda piddi sündima| paljo hend ommat kartnut| se nuchlusse ommat paljo kuhlutanut| nüdt peap tundma| ke mitte tachtnut usckma| hebbe ninck kahjo kahs opma.
„Issand Christe| se sinnase suhre hedda sees| sünd pallume meije süddamest| sünno waiset lambakesset kaitze| eth ep nemmat se süssi murrap| sünno kehjede sisse iho ninck hinge| kodda| hohne| hühde| lapset ninck naise| üxpeines meije anname.
„Meije wannambille anna se meele| eth nemmat hend öigkest parrandawat ninck ellawat sünno sanna perrast| sünno kihtussex ninck auwux| sünno kartusse sees kassinat ommat| se leehalicko rojadusse weehawat| öigkusse ninck kochto üllespiddawat.
„Neist allambissest paljo tohat ommat| ke sünnust Jummal keddakit kuhlwat| needt erra jetta ennamb söggedusse siddes| se te hennesse pohle nemmat oppe| kussa sünno auw mitte otzitaxe| sehl ep woip üchtekit ön alla| sehl ex woixe kahs sünno pehle lohtma.
„Errapehstada meid sel sinnasel ajal| Förstit ninck Issandat üllestösta| anna nouwo| anna rahwo| anna julgkedusse| eth hend se wainlane heititap| kus meije sihs perrast sedda rahwo| lebbi sünno armo sahnut olleme| iggawest tahame meije sünd tennama.
„Se laulo minna laulnut ollen| sünno südda Issand Jummal lihckutada| hallesta hend münno pehl O Issand Christ| münno südda sünno pohlel kehna| münno nimmi üxpeines olcko sünnul tuttaw| münno ello sünno kehje sees seisap| Innimessede pehle minna ep lohtan.“
Sartorius kirjutas nii:
„O Jummal anna münnul sünno armo abbi| ninck nouw| muito pean minna hucka minnema| needt wainlaiset ommat üpris paljo sesinnase aja siddes| ke münd sünnust tachtwat errahajama. Münnul on se ilm| ommat wörckut sehdtnut| se pattune leeha| kehnap münd sünnust erra| O Issand minna sünnul sedda kaiban.
„Se kurrat on se kurjamb wainlane| temma kisckup| ninck nairap| ninck teep monda kurja asja| ninck kumbatakit ep heitap hend kengkit sehl ehs| sest temma
