81
temast astumata jäänud, kuid lugupidamine ning auustus tema wastu kestis kuni surmani.
Uuest lauluraamatust, mis 1656 ilmus, paneme siin mõned laulud sõna sõnalt ja täht tähelt üles ning nimetame ka nende tõlgete luuletajaid, ilma et arwame tarwis olewat nende üle pikemini kõneleda.
Reinerus Brocmann luuletas nii:
„Kus ollex Jummal erra sihdt, Kes tahax Kurja keelma? Kus meil ep ollex Jummal nühdt, Sihs sahx se Ilm meit neelma, Ni kut needt waiset Lambakest, Ep pehswat Hunti Kühne seest, Ep pehsam’ meije Heddast.
„Se Weeha suhr on meite pehl, Kus ollex Jummal tachtnut, Nühdt ollexim’ üx tühhi Hehl, Meit ollexit keick lachtnut, Keick ollex errakaddonut, Kut ollex Merres huppotut, Se hirmsa Waino perrast.
„Sest Auw saap meije Jummalal, Ke lacht on teenud Werra, Se Lind nühdt lennap Taiwa all, Koh’ tahap, Keel on erra, Se Keel on katki, Meije frij, Se Issand andkut Otzani Meil Abbi keickes Paickas.
Georg Salemann luuletas nii:
„Meij’ Jummal on üx kindel Lind, Me pehl se Usk woip trotza: Se aitap keickest Heddast mind, Ninck sahtap sest heh Otza, Se wanna Pörgko-Konn Ni töis sest Weehast on, Suhr Weggi, Kawwalus On temma Walmistus, Ep olle temma sarnast.
„Ep middakit on meie Wehs, Se kaddup pea erra: Meij’ Abbi on se öigke Mees, Ke meit ep jettap perra; Ke se on, küssit wist? Se hühdtax Jesus Christ, Se Issand Zebaoth, Ep sahp toist Jummalat, Se Woimus temma Kehs on.
„Ninck ollex Ilm töis Kurratit, Ke tahxit meitet neelda: Ep kartame doch keddakit, Sest Jummal neil sahp keelda. Se Ilma-Kuningas Kui hirmsast nöitap kahs, Ep teep doch kahhiut, Et on jo sünditut, Üx Sanna löhp sen Maha.
„Se Sanna ickas seisma jehp, Kui Jummal kallist wandnut: Meij’ Heddas temma Abbix lehp, Se Waimo meil on andnut. Meilt wottap erra nühdt Keick Auwo, Iho, Hühdt, Laß minna eddespitt, Neil hehx ep tullep
