varandused jäidki maapõue, kust nad juhtumisi päevavalgele jõuavad. Rahva seas liikuvad rahaaugu jutud ei helju sellepärast täiesti õhus, vaid toetavad endid kindlale alusele. Siiski osalt; rahvasuu on raha mahamatmist liialt üleüldistanud: kõige hoolsamgi järelkaevamine ei suuda alati varandust sealt päevavalgele tuua, kus rahvas selle usub olevat.
Rahva teadete järele leiduvad suuremad varandused vanade losside varemetes ehk losside ligidal. Niisugusel väitel ei puudu ajalooline alus. Nii öeldakse järgmiste losside ja mõisate juures rahaaugud ehk maetud varandused olevat: Rõngus, Aakres, Rannus, Otepääs, Sangastes, Vastseliinas, Helmes, Põltsamaal, Lustiveres, Laiusel, Rakveres, Porkunis, Toolses, Kundas, Aseris, Kiviloos, Kuusalus, Raikülas, Paekloostris, Koluveres, Vigalas, Velises, Lihulas, Kloostris, Virtsus, Haapsalus, Pärnus, Karksis j. n. e. Peale selle mitmes mäes, nagu Gustav Aadolfi varandus Lammasmäes Nigula kihelkonnas, Pada linnamäes, Katlamäes, Viiratsi Keldrimäes, Rahakirstumäes, Tubri linnamäes j. n. e., aga ka Torma Rahaorus. Peale selle paljudes jõgedes, järvedes, allikates, soodes, nagu Nõlva jões, Vaida jões, Vigala jões, Siniallikas, Rapla Kehtna silmaallikas, Kolu järves j. n. e. Mitmes kohas peitub ta kivide all, nagu näituseks Iivakivi all. Jälle teisal on varandus kusagile puu alla, aia nurka, põllu sisse ehk mujale maetud. Niisama palju kui vana rahvas hiiepuid tunneb, tunneb ta ka rahaauka. Peaaegu igas vallas on niisugune olemas.
Rahaaugu haldjas raha rahaaugust igaühele välja ei anna. Raha tahtjaid ometi palju. Ohvritega võib raha haldjalt välja meelitada.
Ohvrid olid mõnesugused. Rahatule põlemisel ei tarvitsenud muud teha, kui seda, mis juhtus käes olema, tulde visata ja viskaja sai nii palju raha kui visatud asi kattis. Visati nuga, kirves, rätik, riie, aga isegi kivi ehk kaigas, ometigi mõne korra ka hõbevalget ja oma raha.
Palju keerulisemaks muutus mulla peidus oleva varanduse kättesaamine. Mõnel puhul nõudis varanduse kättesaamine koguni inimese ohvrit. Siniallika varanduse peal hingab tõotus, et seda ainult hobuse ja mehe, siis ratsalise ohver suudab vee peale välja tuua. Vigala Nõlval teatakse, et tütarlaps tulla ohverdada. Sagedasti teevad varanduse mahamatjad seitsme venna vere ohverdamise tingimiseks. Need seitse venda ei tarvitse ometi inimesed olla, vaid võivad elajariikigi kuuluda. Tavalisesti täidab seitsme noore kuke ohverdamine juba varanduse matja nõudmisi. Niipea kui rahaaugul seitse kukke tapetud, kerkib rahakatel mullapõuest välja. Harvemini kuuleme tingimisi: 9 hinge elu olgu enne kadunud, kui raha mullapõuest välja tõuseb. Sellest tingimisest saadakse hõlpsalt jagu: ohverdatakse 9 looma ja tingimine ongi täidetud. Ülepea näiks rahaaugu haldjale musta karva loom kõige enam meeldivat. Mõni haldjas nõuab ohvrit määratud ajal, nagu suure reede hommikul ehk jaaniöösel; Ristna metsa haldjas jõulu ehk uue aasta öösel kella 10 ja 12 vahel. Ohverdamise järele peab raha nõudja veel oma julguse kohta proovi andma. Ilma julguseta ei too ohver tagajärgi.
Suuremate loomade ohverdamist peidetud varanduse kättesaamiseks ei ole mulle rahvasuust saadud teadetest silma puutunud, küll aga rõhutavad need mitmel puhul, et härjad peavad appi astuma rahakasti ehk katelt peidupaigast välja vedama.
Kui ka mõned rahakatlad iseenesest peidupaigast välja kerkivad, nõuab enamus ometi kaevamist. Küll mitte alati, aga mitu korda rõhutatakse, et kaevaja alasti oma tööd peab öösel tegema ja alasti olles
110
