Taiad.
Ohvritega ja palvetega käivad käsikäes nõiatembud ehk taiad. Mingisugust head saavutada ehk halba kõrvaldada püüdes tuleb peale ohvri veel iseäralikka taigu ette võtta, mis omalt poolt sihile pääsmist edendavad. Sagedasti katsutakse ainult taigadega sihti saavutada, teise korra otsitakse ühtlasi ohvrist abi, mõnel puhul peab palvegi appi astuma. Ülepea esitasid taiad esivanema elus tähtsat osa ja nende mitmekesidus võis ohvrite mitmekesidusega võidu joosta.
Esimesel silmapilgul näib, nagu tuleks taigu palavikku põdeva isiku tegudeks pidada, aga terasemalt neid harutades selgub, et neil oma jagu alust ei puudu. Taiad on mitmesugused: paranduse, eemalehoidmise ehk kaitse ja viljakusetaiad. Paranduse taigade eesmärk on mingisugust viga, häda, taudi kõrvaldada, kaitsetaigade eesmärk õnnetust, häda, viletsust, haigust eemale hoida, viljakuse taigade eesmärk viljakasvamist, loomade sigimist, piima rohkenemist j.n.e. edendada. Viimased taiad kuuluvad peaasjalikult põllumeeste piirkonda, parandusetaigu ja kaitsetaigu tarvitas igaüks. Parandusetaigu oskas ometi kõige paremini tark korda saata; häda puhul mindi temalt abi otsima, kuna kaitsetaigu igaüks hädaohu kartja ise toime pani.
Suurel hulgal taigadel on oma kindlad juhtnöörid, mis nende iseäralikkude ilmete esinemist põhjendavad. Kõige pealt tuleb siin esivanemate arvamise järele sümpaatia küsimusesse. Sümpaatia määruste järel on asjul, mis korra teistega ühes olnud, pärast teistest lahutamistki veel salajane ühtekuuluvus, sümpaatia, mis teist teise juurde tõmbab. See tuletab meelde magnetit, mis rauatükki magnetiseerib, ikka enese juurde tõmbab. Rahva usu järele sisaldab iga asi ehk hingeline, mis teisega korra kokku puutunud, selle sarnase omaduse, kui ka mitte samasugusel mõõdul. Kui vasikad teiste loomadega ühes ei taha käia, võtab karjane tüki leiba, nühib vana lehma udarate vahel ja söödab vasikatele. Lehma higi on leiva külge hakanud, vasikas seda leiba söönud ja see lehmaga ühenduses olnud leib veab vasika alati lehma juurde.
Rahvas tunneb palju kombeid, mille varal poiss tüdrukut ehk tüdruk poissi võib ennast sundida armastama. Tüdruk paneb enesele meesterahva särgi selga ja poeb kolm korda noore kuu tõusu ajal sauna aknast vastaoksa läbi. Ehk jälle pannakse selle karvu ehk juukseid, keda enesele soovitakse, enne küpsetamist taignasse ja söödetakse küpset leiba ihaldatavale isikule. Ehk jälle: kaenla alt lõigatakse karvu, keedetakse ära ja antakse sellest vedelikust tilk sisse sellele, keda enesele ihaldatakse. Ehk jälle pühitakse ihaldatava isiku jälgede pühkmed oma
148