teine Kose Ravilas, kolmas Raasiku mõisapõllu sees; sellele allikale tuli isegi kaugemalt inimesi ohverdama. Igavere allikast arvatakse, et see kõik haigused parandab. Kuna mujal allikatest vett ka koju viiakse ja koduski allika veega arstitakse, öeldakse, et Igavere terviseallika vesi kodus enam õiget mõju ei avaldada. Imet ustakse teda ainult kohal tegevat niihästi inimestele kui loomadele. Seks tuleb pool tundi allika vees viibida ehk veega pesta. Ravila allikal kiidetakse niisamasugune tervist-andev jõud olevat, vähemalt nahahaiguste arstimisel. Üks Paide preili otsinud asjata arstiabi. Viimaks juhatatud teda Ravila allikale — ja kohe saanud haige tervise tagasi (Jung, Muinasaja teadus, III, l. 77). Ometi öeldakse, et ilma ohvrita allikavesi midagi ei mõju. Esiti ohver, siis abi. Allikahaldjas päris sahkerdaja: esmalt maksuohver, selle järele abi. Aga muudki ohvrisaajad panevad tihti rohkesti rõhku ju ettemaksetava maksuohvri peale. Kõige enam meeldib allikatele vaskraha, veel parem aga hõbevalge ehk koguni hõberubla-tükk, mis vette tuleb visata. Allikatele ohverdati ka tarbe- ja toiduaineid, Ravila allikale näituseks isegi kartulid ja ube. Loodi allikast on hulk klaashelmeid bernsteini- ja ahatimunadega leitud (Inland, 1853, nr. 21). Saaremaa Mustme allikast loodeti hulga haiguste vastu abi. Pühaks peetud allika vett viidi haiguse ajal haigele koju kätte. Vigala Läti allikas parandas rahvausu järele ka mõnda tõbe.
Suures kuulsuses seisid vanasti Kuusalu terviseallikad. Neist käis rahvas kauge maa pealt abi otsimas. Kuusalus kõneldakse, et keegi pole muidu Uku pidudele õigeks võõraks kõlvanud, kui enne terviseallikates ennast pole pesemas käinud. J. Abreldali teadete järele loodetud, et süüdlast allikate vesi süüstki puhtaks peseb. Haiged muidugi otsisid alati abi Kuusalu allikate veest. Koguni surnuidki püütud selle veega pesta. Ligema maa taha surnud toodud allikate juure pesta; kaugema maa taha viidud surnutele vett koju. Pärast pesemist maeti Kuusalu omad surnud allikate ligidale maha. Kuusalu allikatest kõneldakse, et neisse hõbeda ja hõbeasjade kõrval kuldasjugi ohvriks toodud; mujalt ei ole ma kulla ohverdamist kuulnud.
J. Abreldali teadete järele on veel mõne põlve eest Kuusalu allikatest kuld- ja hõbeasju leitud. Vanal ajal ei julenud keegi neid allikatest välja võtta, sest niisugusel korral oleks rahva arvamise järele haigus kohe väljavõtjat tabanud.
Terviseallikatega käsikäes käivad eluallikad, esinevad õieti terviseallikatena teise nime all. Pöide kihelkonnas Audlas on näituseks selle nime all laialt tuntud allikas olemas. Eluallikaid arvati peale tervise veel noorust alal hoidvat. Virumaal pesti eluallika veega põdevaid lapsi. Tüdrukud käisid noore kuu ajal endid selle veega pesemas, et liig ruttu ei vananeks (Der Esten, l. 7).
Eluallikate hulka ehk võiksime Räpina Kassilaane „jumalide kaivugi“ arvata. Vanasti ei lõpnud sest „kaivust“ vesi iialgi ära; hiljemini laastati laas ümberringi ja „jumalide kaiv“ kuivatati kraavi abil. Igatahes uskus Räpina rahvas vanasti „jumalide kaivul“ jumalikku, tervekstegevat väge olevat. Kaevu ääres kasvava kase alla viidi mõnesugust ohvrit, kohupiima, villu, mune jne., enne kui jumalide kaivu vett tarvitati.
Terviseallikate hulka tuleb ka Kullimäe allikas arvata, mille
56
