ja Võhandu jões Uku saar. Elistveres puutume Uguri taluga kokku. Viimne kohanimi on muidugi Uku Jürist tekkinud. Sedasama võime Lüganuse Soonurme Ukuri talu kohta ütelda.
Tornimäelt J. Prooseselt saadud teadete järele on Pöide kihelkonnas Ardla küla taga Ugi õu, endisest nimest „Uku õu“ tekkinud. Seal Uku õues kasvanud vanasti müristamisejumala hiis, kus nimetatud jumalale ohverdatud. — Kui Pöide Ugi õu Uku õuest tekkinud, siis ehk ka Kullamaa kihelkonnas Loodna Ugi talu Uku talust. Kas Luunja Uuga talu niisama Ukust alguse saanud, ei julge ma tõendada, niisama mitte, kas Järva Peetri kihelkonna Uuksi tõesti „Uku asemest“ tekkinud. Vanus dokumentides nimetatakse kohta Ukas (Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands, VII, l. 413). Ukas võiks nimest Uku ase olla kokku tõmmatud, kuid kas tõesti nii sündinud, jääb küsitavaks. A. Heraklides väidab, koht kannud vanasti nime Ukukese. Ukukesest on sõnakuju Ukas raske tuletada. J. Jung teab, et Suure-Jaani Vastsemõisa Leetva küla kalmesse olla vanasti kange mees Ukolugu Peet maetud (Muinasaja teadus II, l. 217). Esimene pool „Ukolugus“ tunnistab selgesti, et meil siin Uku nimega tegemist. Igatahes tabame Eestist peale Uku kivide mõnda Uku nimelist kohta.
Võnnus on Uku mägi ja Väike-Maarja kihelkonnas Äntu mõisa alal on Uguri mägi. A. Liivi teadete järele hüütud mäge vanemal ajal Uku mäeks; sinna mäele viidud Ukule uudseanda. Enam harukorral hüüda mõned meie päevilgi veel seda mäge Uku mäeks. Väike-Maarja rahva jutu järele ohverdatud muiste Ukule palju Ebavere mäel. Sealt lennanud Uku ära Ukutaara orgu Avispää mõisa alale, nii siis mitte Saaremaale, nagu Läti Hindrek Tharapitast kõneleb. Avispääl hakatud Ukut Taara või Uku-taara nime all austama. Uku pole sellepärast tahtnud kauemini Ebavere mäel elada, et mungad sinna liig ligidale Väike-Maarja kiriku ehitanud. Ebavere mäel austamise asemel hakanud rahvas siis Ukut Uguri mäel austama, kuna viimaks ristiinimesed sellelegi austamisele lõpu teinud. Alatskivi Lahepära ligidal on Pühamäe juures Ukualuse mets.
Tarvastus tuntakse isegi Uku puid. J. Kala teadete järele on üks niisugune kirikumõisa kaasiku lõuna pool kõrval. See on vana kidur mänd. Rahvas ütleb, selle all ohverdatud vanasti Ukule. Teine Uku puu, suur tamm, kasvanud Vooru mõisa põhja pool kõrval jõe ääres. Sellele tammele seotud linta ja linikuid okste külge ja viidud muidki ohvrid. Ka Helme Leebikul kõneldakse Uku tammest. Uus peremees lasknud Uku tamme inimeste keelust hoolimata maha raiuda. Varsti tabanud õnnetus talu. Uku puu, üle nelja jala läbi mõõta, jäänud sinna maha ja seisnud veel 1899 maharaiumise paigal.
Üks Kadrina Metsikust üleskirjutatud rahvalaul tunneb mitmesuguseid ukusid:
Küll on kuri kuue uku |
Uku vakast annab esimest korda teateid Turu piiskopp Agricola 1551, Taaveti laulude eeskõnes kirjutades:
Ja quin Keuekyluö kyluettin, |
67
