Metsik.
Põllumehe hea käekäik ripub vilja- ja karjasaagist. Mõlemaid edendavad sellekohased haldijad. Viljale ja karjale annab õnnistust metsik. Vanemaid teateid kui paljude muude mütoloogiliste olevuste kohta leiame metsiku kohta. Ju Hiärni ajaraamat 17. aastasajast kõneleb metsikust. „Eestis on veel see nõiausu viis, et nad iga uue aasta ajal õlgedest mehe kuju teevad, mis nad metsikuks nimetavad. Sel metsikul arvavad nad selle väe olevat, et ta nende karja metsloomade eest kaitseb ja nende rajasid varjab. Selle saadavad nad kõik külast välja ja panevad küla lähema puu otsa.“
Kuna Hiärni teadete järele metsik ainult karjakaitsejana esineb, laiendab üks Mihkli koguduse arhiivis leiduv kiri 1694. a. metsiku tegevuse viljakasvu edendamiseni, seletades: „Ebajumala-teenistust peavad talupojad ka vastlapäeva õhtul. Siis teevad nad õlgedest ja takkudest ebajumala, (panevad) teiba otsa ja ehivad õled esimesel aastal meheks, seavad õlgedele vana kübara ehk mütsi pähe ja riputavad inimese kuue ümber; teisel aastal ehivad nad õled naisterahvaks, panevad vana valge tanu pähe ja riputavad õlgede peale naisterahva kuue. Sellepeale kannavad nad ebajumala õhtuajal välja põõsasse ja köidavad puulatva kinni. Sedaviisi tehes arvavad nad oma ebausus, et vili, põllukas-
