Peko.
Setumaal astub kodumaa metsiku, viljaneitsi ja muude vilja edendajate asemele Peko, keda kaugemal Eestis ei tunta. Peko esineb peale vilja kasvu edendamise veel karja kaitsjana. Aga veel enam: setukesed usuvad, et Peko ilmugi võib muuta. Peko varjab oma austajate vilja rahe, põua ja ränga saju eest, niisama karja huntide ja muude kahjude eest. Ühe teate järele leitud Peko maa seest; seepärast annab ta maa sigidusele õnnistust.
Peko ei ela mitte ainult mõttekujutuses, nagu viljaneitsi, vaid laseb enesele, niisama kui metsik, kindla välimise kuju anda. Peko, metsik ja Tõnn on need kolm, kellest teame, et esivanemad neist kujusid teinud ja neid kujusid üht ehk teist moodi austanud.
Enamasti valmistakse Peko vahast. Talle antakse mõnekorra kuni kolmeaastase lapse suurus ja kuju. Et kuju rohkesti vaha tarvitab, ei või iga talu enesele Pekot hankida, vaid kuju valmistakse ühisel kulul, enamasti kogu küla kulul. Kujusid peeti tavalisesti aidas viljasalves.
Ometi ei asu Peko ühes talus, vaid vahetab tihti omanikku. Peko austajad moodustavad enamasti iseäraliku ringkonna, kokku umbes 20—30 meest. Aasta otsa lubatakse Peko ühes talus, õigem talu aidas asuda,
