Lehekülg:Eesti mütoloogia I Eisen.djvu/178

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


Toorust = Thorist tuletada, kellele ju, nagu eespool tähendud, neljapäeva pühendati. Knüpffer tõendab, ta kuulnud vanematelt inimestelt, et nende esivanemad seda jumalat pea „Toor“, pea „Taar“ nimetanud (Inland 1836 nr. 22).

G. Vilberg on Kose kihelkonnast vanade inimeste suust kuulnud, et seal Alaveres aasta 50 eest neljapäeva õhtuid „Tooru õhtuteks“ nimetud. Neil Tooru õhtutel pole tehtud mingisugust tööd, vaid mängitud ja puhutud „toorupilli“. „Toorupill“ olnud niisamasugune vasikamaost pill, nagu torupillgi. Tooru enese kohta ja ta õhtute pidamise kohta et teatud seletusi anda.

Soome mütoloogia ei tunne Taarat, kuid muil Soome-Ugri rahvastel on see nimi teisel kujul olemas. Laplased nimetavad müristamisejumalat Turms. Laplased tunnevad Thorigi, kuid tavalisesti kannab see neil nime hora-galles. Nime esimene pool on Thorist tuletud; viimane pool tähendab taati. Hora-gallesile ohverdati porosid, aga ka vasaraid; vasar, nagu tuttav, on Thori sümbol. Laplased pühitsevad Thori = hora-gallesi auks neljapäeva ega kedra sel päeval villu (U. Holmberg, Lappalaisten uskonto, 68—73).

Vogulid hüüavad taevast ja jumalat Tarom, ostjakid Turum, Torm, Torem, Torum, tshuvaschid head vaimu ja taevajumalat Tora. Võimata väita, et kauged idapoolsed rahvad germaanlastelt jumala nime laenanud. Palju enam peame oletama, et ühed kui teised ennemuiste kusagil ühisest allikast ammutanud, nagu ülepea enamasti kõigi Euroopa rahvaste vanast usundist ja kommetest ühist leiame, ilma et iga korra julgeksime laenu germaanlastelt, slaavlastelt, romaanlastelt tõendada.

178