Lehekülg:Eesti mütoloogia I Eisen.djvu/193

See Lemmergüne muidugi niisama vääne Lemminkäisest kui eelmine Lemmingäsed, juhib meid siis seletust Kalevala kangelasest otsima.

Teine sarnane nimi esineb ometi sagedamini Eesti rahvalauludes ja see on Lemming. Ühes Haljala rahvalaulus öeldakse:

Kes tahab orjasta ujuda,
Sulasesta minna sulge,
Lemming leiva leikajasta j. n. e.

Teisal astub Lemming Ilmarise asemele ja taob enesele, nagu see, kullase emanda.

Lemming poega poisikene,
Ei saa naiseta elada;
Tegi kullasta emanda,
Läks ta kullaga magama,
Hõbedaga hingamaie.

Teisendis ei tao Lemming naist, vaid toob selle koguni Toonest.

Läks ta Toonest naista tooma.
Kalmust kosima emandat.
Sai ta Toonest toonud naise,
Kalmust kosinud emanda,
Läks ta naisega magama j. n. e.

Ingeris minnakse niisama Toonelt tütart kosima, kuid seal ei kosi Toone neiut Lemming, vaid „Peeter, püha sulane“, nagu Setukeste lauludes.

J. Jung nimetab korra Lemmingit jahijumalaks, kes Palmse vallas Loobu jõe ääres Lemmingi nimelises talus elanud (Muinasaja teadus III, l. 155).

193