vanemal ajal rahvasuus Linda nime, vaid Kalevi naise ehk naisterahva nime. Isikunimi puudub sel naisterahval. Meie päivil teab rahvas küll jutustada, et Kalevi naine Linda need vägitööd korda saatnud. Meieaegseid teateid võime tõendustele vähe aluseks panna, teades, kui palju neist Kreutzwaldi allikast ammutud. Peaasjalikult paneb Linda nime poolest see asjalugu kahtlema, et nimi enne Kreutzwaldi Kalevipoja ilmumist ei esine. Ei ole seda nime pärastki lauludest tabatud.
Tekib küsimus: kust võttis Kreutzwald Linda nime, kui see rahvasuus puudub? Läti Hindreku ajaraamat kõneleb, et daanlased 1219 Lindanise kindlusesse tulnud, selle ära lõhkunud ja uue asemele ehitanud. Et Lindanise kindlus Kalevi kalmule ehitud ja lõpp -nise nisa meelde tuletas, arvas Kreutzwald põhjust olevat nime esimesest poolest nisa omaniku nime välja lugeda ja seda omanikku Kalevi kaasaks nimetada.
Linda nime seletuse kallal on palju pead murtud. Ühed on seda Itaalia laenuks pidanud, sest Itaalias esineb ristinimi Linda. Muistsetel eestlastel puudus ometi läbikäimine itallastega ega võinud nad siis ka neilt ristinime omandada. Teised otsivad seletust Saksa keelest. Vanadel sakslastel oli -lind lõpuga isikunimesid, nagu Siglind, Wiglind, Godelind j. n. e. Muidugi mõista ei võinud Kalevi kaasa oma nime neilt omandada. Vaevalt tõenäoline, et eestlased hilisemal ajal niisuguse saksakeelse nime Kalevi kaasale oleksid annud.
H. Neus tuletab Linda nime germaanikeelsest sõnast „klint“. Niisuguse nimega nimetakse tihti Soome lahe paekihilist kallast, aga ka Toompea mäge. Klint, Glint sõnast oleksid eestlased Lint, Linda teinud. Kalevi naine kuulus ju hiidude hulka; hiiud muutuvad ennemuisete juttude järele tihti kivideks, nii ka Kalevi naine Iru ämmaks. Seda kivigi hakati Klint-kiviks kutsuma,
