Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
rahva lapsepõlve nii õnnelikuks nimetada kui lapse oma. Kuna laps kartuseta elab päevast päeva, näeb suur laps — rahvas — igal sammul Kollisid, kes ta elu mõruks teevad. Luule tilgutab õnnekarikasse ikka oma kihvtitilga.
Muistsest usundist selgub, et esivanemad katsunud eluprobleemisid seletada, tõtt taga otsinud, mõnekorra selle tõe idusid leidnud, tihti aga tõtt luulega seganud. Kristlus ilmus esivanematele uut maailma avama, aga ei suutnud vana eest tõrjuda, vaid sulas siin-seal paganusega ühte, kristluse kujudesse enam-vähem paganastamisejälgi jättes. Tekkis lüli mütoloogia ja kristluse vahel, nii-ütelda uuema aja mütoloogia ehk kristlik mütoloogia, mille käsitamine edaspidiseks jäägu.
247
