Lehekülg:Eesti mütoloogia I Eisen.djvu/98

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

peale kustutamata viha, neid igal võimalikul juhtumisel püüdes uputada.

Näki uputud inimesed saavad ka näkkideks, niisama iseendi uputajad, lihtsalt kõik uppunud isikud. Pärast uppumist käivad nad mõne korra veest väljas. Ei juhtu neid keegi väljaskäimise ajal nägema, peavad nad jäädavalt vette jääma näkkideks.

Üleüldiselt on mõõduandev rahvaluules see oletamine, et näkk uppunud inimesest tekkinud. Nii mitu inimest kuhugi vette uppunud, nii mitu näkki seal olemas. Sügavam koht vees näki armsam asupaik.

Inimestele ilmutab ennast näkk väga mitmet moodi, tihti meesterahva ehk naisterahva, aga ka lapse kujul. Näkki tuntakse alati ta kalahammastest ära. Teisal nimetakse ta hambaid peale selle mustadeks, nii et kõnekäänd on tekkinud: mustad nagu näki hambad!

Sagedamini kui meestesugu näkid esinevad naistesugu näkid. Harukorral nähakse neid naise ehk emanda kujul, tavalisesti neiu näol. Sellest ka nimi näkineiu ehk näkineitsi. Näkineitsid meelitavad oma kaunidusega meesterahvaid eneste ligi. Vahel on nad valgeis riideis, vahel toredais ehteis, vahel aga ka üsna alasti. Viimasel puhul istub näkk enamasti kivil, peseb ennast ehk soeb juukseid. Alasti ei taha näkk ennast häbelikuna neiuna inimestele näidata, vaid aru saades, et teda nähakse, kaob ta varsti vette. Kogemata juhtub teda mõni vahel ometi nägema. Näki juuksed on enamasti kullakarvalised ehk helekollased, harvemini rohelised ehk koguni punased. Roheliste juustega näkk kannab vahel sinist jakki ja punaseid sukki. Harukordadel kõneldakse näki kalasabast ehk alumise keha kalakujust.

Niihästi meestesugu näkk kui ka näkineiu laulavad ja mängivad imeilusasti, sedaviisi inimesi enese

98